Ootame vastuseid

No kuidas küll kõigil Eesti suurtel kütusemüüjatel kõik varud vaid paaritunnise vahega või äärmisel juhul ühe ööpäeva sees korraga lõppevad ning nad on sunnitud hakkama sisse ostma uue hinnaga kütust ja veel enam, selle kohe ka jaekettidesse müüki paiskama?

Selline küsimus tuli ilmselt paljudele huulile, kui kütuseketid tõstsid Statoili eestvedamisel hinna eile-üleeile hüppeliselt Eesti ajaloo kõrgeimale tasemele. Ja põhjendasid seda kütuse kallinemisega maailmaturul. Nagu alati.
Äripäev, kelle meelest on hinnatõusu ajendiks kütuse jaemüüjate langenud marginaalid, leiab, et kütuseketid võiksid oma hinnamuudatuste põhimõtteid ausalt selgitada avalikkusele.

Nii seda, miks ollakse sunnitud hinda muutma (maailmaturu hinnamuutus on siin vaid üks põhjus, on ju nii) ning eelkõige seda, miks sisuliselt ühel ajal kõik hinnad peavad muutuma. Vastasel korral kahtlused vaid süvenevad.
Me ei saa täna väita, et suuremad kütuseketid Statoil, Neste või Alexela hindu muutes konkurentsiseadust rikuvad.

Näiteks pole ükski neist turgu valitsev ettevõtja. Statoili turuosa Eesti kütuse jaeturul oli firma enda andmetel 2009. aastal 23%, Neste turuosa 15,5%, Alexela turuosa 14% ja Lukoilil 9%. Konkurentsiseaduse 40%lisest piirist, mis käib turgu valitseva seisundi juurde ja mille kuritarvitamine keelatud, ollakse üsna kaugel.
Kuid. Konkurentsiseadus ütleb selgesõnaliselt, et ettevõtjate hinnaalased kokkulepped on keelatud, ja karistatav on ka konkurentsi kahjustav koostöö.

Tõsi, kokkuleppeid kütusemüüjate vahel pole keegi, sh konkurentsiamet tõestanud. Jaamades ülal olevad hinnad on suured ja avalikud, konkurendi hinnamuutmine seega teada ja mingit kokkulepet pole justkui vajagi.
Ja kuigi konkurentsiseadus käsitleb nii liiga kõrget hinda, kui põhjalikult ka liiga madala hinnaga müüki, ei ole seadusega vastuolu, kui turuosalised lihtsalt hinda muudavad. Nüüd on tõlgendamise ja tõestamise küsimus, kust algab koostöö ja ühine koordineeritud tegutsemine, mis Euroopa pretsedendiõiguse kohaselt on keelatud.

Sest ettevõtja võib käituda vastavalt oma konkurendi käitumisele, kuid keelatud koostööna käsitletakse juhust, kui ettevõtjad üksnes teavitavad üksteist teatud käitumisest, arvestades, et ka teised hakkavad käituma samal viisil - näiteks hinda tõstma. Kas maantee äärde uue hinna kuvamine on selles kontekstis järgimisele kutsuv teavitamine?

Kütusemüüjad on aastaid väitnud, et mingit omavahelist suhtlemist ega koostööd hindade muutmisel nende vahel ei toimu.
Äripäeval on siin küsimus konkurentsiametile – kas amet on otsinud pelgalt tõendeid konkreetsetest kokkulepetest või on ühtlasi ka hinnanud kütusemüüjate käitumist turul kooskõlastatud tegevuse kontekstis? Seda ka otsese kokkuleppe puudumisel.

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised