Kõiki energiaallikaid tuleb võrdselt kohelda

Võrdsed  toetused kõigile turuosalistele tagavad majanduslikult soodsaimad otsused. Praegu toimivad projektipõhised toetused, mida kehtestab riigiamet. Seetõttu võib juhtuda, et toetatakse ebaefektiivseid projekte, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni liige Urve Palo (SDE).

Kõiki energiaallikaid tuleb hakata võrdselt kohtlema. Ära peaks lõpetama  põlevkivielektri subsideerimise ja liikuma turupõhise tootmise poole. Taastuvenergiale ülemineku tagamiseks vajalikud investeeringud ei koormaks Eesti maksumaksjat, sest investeeringuid rohelise energia arendamisse saab rahastada heitmekaubanduse tuludest, ELi struktuurfondidest ja rohesertifikaatide kaubanduse tuludest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest katab erakapital.

Paraku on aga valitsus läinud teist teed, mistõttu maksavad inimesed elektriarvete kaudu taastuvenergia arendused kinni. Sotsiaaldemokraadid esitasid juba eelmise aasta sügisel riigikogule seaduseelnõu, mille rakendumise korral oleksid uuest aastast inimeste elektriarved vähenenud umbes 10% võrra ja rohelist elektrit arendataks CO2 kvoodi müügist saadud vahenditega. Paraku suunab valitsus heitmekaubanduse tulud suures osas Eesti Energia uue põlevkivikatla ehitamisse. Põlevkivielekter ei ole Euroopa Liidu karmi kliimapoliitika tõttu tulevikus konkurentsivõimeline. Nii raiskame ära kvoodiraha, lisame sadu miljoneid eurosid riigikassast veel juurdegi ja hiljem nendime kurvalt, et põlevkivikatlad lihtsalt seisavad jõude.

Rõõmu valmistab see, et Narva elektrijaamadele enam taastuvenergia toetust ei maksta. 40% kasuteguriga hakkepuidu põletamist koos põlevkiviga ei saanud kuidagi mõistlikuks lahenduseks ja roheliseks energiaks pidada. Oleme seda algusest peale rääkinud. Vähesed teavad siinjuures, et just Narva kateldes põletatavale puidule makstavad toetused moodustasid poole eelmise aasta roheenergia tasust meie elektriarvetel.

Erinevalt fossiilsetest allikatest toimub taastuvenergiasektoris tehnoloogia kiire areng, mistõttu investeerimiskulu alaneb. Seetõttu tuleb ka toetusi vastavalt muuta. Küsimus on aga selles, et Eesti plaanib seda teha tagasiulatuvalt olemasolevatele tootmisvõimsustele, samas kui mujal vaadatakse regulaarselt üle uute tootmisvõimsuste toetusi. Õiguskindluse põhimõtte eiramisel on Eesti riigi mainele negatiivsed tagajärjed, halveneb riigi investeerimiskliima ja pidurduvad investeeringud uutesse energiatootmisvõimsustesse tulevikus.

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised