16. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keila on hea infrastruktuuriga kompaktne linn, kus kõik eluks vajalik on väikeste vahemaade kaugusel. Ja see meeldib inimestele.

Ehituse omahind ruutmeetri kohta pole väiksem kui Tallinnas, kuid oluliselt odavam pealinna hindadest on krundi hind ja kommunikatsioonide liitumistasud. Samuti on siin asjaajamine oluliselt kiirem ja pingevabam. Olulist rolli mängib ka konkurents – Keilas pole see veel nii tihe kui Tallinnas.

Erinevalt pealinnast ei ole siin veel ülekuumenemist näha ning ostjaidki on, sest kõik ei taha elada pealinnas ja on nõus kulutama pool tundi sõidule, et hommikul tööle ja õhtul tagasi Keilasse jõuda.

Kes ostab täna Keilasse uue korteri?

Suuremate korterite uued omanikud on lastega noored pered, kes tulevad Tallinna äärelinnast või Keilast endast. Tihti on neil vana korter väikseks jäänud.

Väiksemad, kahetoalised sobivad hästi nii üksikutele, kes alustamas iseseisvat elu kui ka vanemale generatsioonile, kes on müünud oma suure korteri või eramu, et vanaduspõlves mugavamat elu nautida.

Tulijaid on samuti üürikorteritest, sest arvutuste käigus on jõutud järeldusele, et igakuine laenumakse pangale tuleb üürihinnast kasulikum. Ja alati leidub neid, kes soovivad lihtsalt oma elukeskkonda või -kvaliteeti muuta.

Uute korterite hinnad on võrreldes perioodiga 2013 –2014 tõusnud 20-25%. Selline kasv on mõjutanud ka nõukogude ajal ehitatud korterite hindu. Tavaliselt see käibki käsikäes. Keila korterite hinnad on varsti juba üsna lähedal Mustamäe ja Õismäe korterite hindadele.

Korterite tõusnud mediaanhind on omakorda mõjutanud ka eramute hindu, kuid kasv on olnud siiski väiksem.

Kuna Keila korteriturul nähakse potentsiaali, siis teadaolevalt on ehituse ootel kaks neljakorruselist elamut: Vasara tn 10A (32 korterit) ja Piiri tn 5a (samuti 32 korterit). Ning praegu paistab küll nii, et uusi kortereid on veelgi juurde tulemas.

Autor: Külli Friedrichson