22. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Transpordisaastet teadvustatakse kui tõsiste terviseriskide põhjustajat, mille vastu võitlemise on võtnud südameasjaks nii riigi institutsioonid, omavalitsused kui ka mitmed vabatahtlike ühendused. Samas on kahetsusväärselt vähe käsitletud liiklusmüra mõju inimeste elule ja tervisele, kuigi tegemist on õhusaastega võrdväärselt ohtliku nähtusega.

Hommik Mustangi ja mootorrattaga

Kell on kuus hommikul ja und jätkuks veel mitmeks tunniks, ent paneelmaja elanikke äratab läbi suviselt avatud akende tuppa paiskuv kõrvulukustav mürin. Teises trepikojas elav edukas idufirma omanik Martin on otsustanud tema juures öö veetnud sõbranna oma Mustangi muskelautoga koju sõidutada. Kogu maja on hetkega ärkvel ega suuda veel tükil ajal sõba silmale saada. Ent just siis, kui magus uni taas võimust võtab, kärgatab uus kõuehäälne mootor. Baiker Viktor on oma kaherattalise sadulasse hüpanud ja paneb maja eest minema, nii et kummijälg asfaldil ja ving õhus. Paljudes Tallinna kortermajades algab hommik just sarnaselt. Kahjuks ei ole tegemist harvaesineva juhusega.

Võib ju väita, et asi on üksnes mõne inimese kasvatamatuses, ent probleem on märksa laiem. Forsseeritud mootoritega autod ning summutajateta mootorrattad teevad elu põrguks kõigil suurte tänavate ja magistraalide ääres paiknevate majade elanikel. Võimsalt mürisev tsikkel võib siis, kui selle seljas istuv maanteerüütel kõvasti gaasi keerab, panna majaseinad lausa värisema.

Tänavamüra tapab aeglaselt, aga kindlalt

Pidev vali liiklusmüra tekitab käitumis-, kõne- ja unehäireid. Ühtlase foonina toimivast mürast laastavamaks peetakse ootamatut müra. Mürast tingitud stress avaldab mõju igapäevasele käitumisele, raskendab keskendumist, pärsib sotsiaalset käitumist, toob kaasa kõrgenenud vererõhu ja südame-veresoonkonna haigestumise riski. Magistraalide ääres elavatel inimestel on ka suurem võimalus dementseks jääda. Kõik see omakorda tõstab arsti poole pöördumiste arvu, tervishoiuteenuste ja ravimite kasutamist. Eriti müratundlikud on lapsed.

Pidevas müratsoonis kujunevad 5–6 aastaga püsivad tervisekahjustused. Elukeskkonna planeerimise seisukohalt peetakse lubamatuks paigutada elumaju vahetult magistraaltänavate äärde, määrates inimesed elama tervistkahjustavasse keskkonda. Kui nii on juhtunud, tuleb võtta kasutusele kõik meetmed mürataseme, eriti ootamatu, foonist eristuva müra vältimiseks.

Tallinnas on müra probleemiks

Uuringud kinnitavad, et Euroopas kahjustab liiklusmüra iga kolmanda inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku tervistkahjustava müraga.

Tallinnas on müraprobleem samuti terav. Kesklinna tiheda liiklusega tänavate ning Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee äärsed majad kuuluvad ohtlikku müratsooni. Elektriautode kiirest arengust innustunult võime ju loota, et paarikümne aasta pärast liigub juba pool sõidukitest hääletult ning neljakümne aasta möödudes ei ole liiklusmüra enam üldse teemaks, kuid seni tuleb elada ja üles kasvatada põlvkond, kelle närvikava muskelautode mürin ja illegaalsete väljalaskesüsteemidega mootorrataste põrin ei laastaks.

Millest alustada?

Oleks aeg selle tõsise probleemiga tulemuslikumalt tegeleda. Kui suudame Euroopa Liidu tasemel vähendada tolmuimejate mootorite võimsust, peaks olema võimalik kehtestada ka selliseid seadusi, mis takistaks enam kui 80 db müratasemega muskelautode ja mootorrataste kasutamist linnatänavatel, mille vahetus naabruses paiknevate elamualade päevane müratase ei tohi ületada 60 db ja öine 55 db. Ka Eesti valitsus ning Tallinna linn võiks kaaluda, kas piiratud arvu auto- ja motohuviliste soosimine kaalub üles inimeste meelerahu ning tervise.

Müra maha!

Illegaalse väljalaskesüsteemiga mootorratta müratase võib ulatuda 95 db-ni. Samas ei ole seda võimalik tehnilisel ülevaatusel tuvastada, sest sumbuti eemaldamine või tagasipanek võtab vaid mõne hetke. Liiklusseadus sätestab küll liigset müra tegeva sõiduki puhul kontrolli ja karistuse, ent praktikas see ei tööta. Esiteks puudub politseil tehnika mürataseme määramiseks ning teiseks ei peeta lärmisõidukitega võitlemist oluliseks, kuna ka korravalvurite seas püsib väärarusaam, et mis see väike törts müra ikka teeb. Aga nagu juba tõdesime, siis teeb küll ja kuidas veel!

Eesti riik ja politsei on selleks, et kaitsta kodanike elu ja tervist. Mürarikkad sõidukid tuleb liiklusest kõrvaldada ning selleks peavad oma osa andma nii seadusandja, valitsus, omavalitsused kui ka politsei.