Uusi ja vanu maju vastandatakse põhjuseta

uus maa
uus maa

Maju eristatakse vanuse põhjal kohati liiga tugevalt, kuigi näiteks kommunaalkulud ei sõltu üldse maja vanusest, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson ettevõtte blogis.

Müües ise nii uusi kui ka vanu kortereid, ei ole ma nii must-valge lähenemisega nõus. Arvan, et teemat võiks laiemalt võtta ja mõlema variandi puhul leida nii plusse kui miinuseid.

On selge, et kui ehitatakse äärmiselt energiatõhus uus maja, saab maja küttekulud alla viia. Selles ei ole kahtlustki. Aga küte ei ole ainus ega määrav näitaja ning teisalt, enamik uusi maju ei ole A-energia- või liginull-energiaklassiga (kõige rohkem on müügis B-energiaklassiga uusarendusi, kuid turul on ka C-energiaklassiga usi maju – toim).

Kommunaalkulud moodustuvad erinevatest komponentidest ning sõltuvalt olukorrast võib juhtuda, et ühesuuruse üldpinnaga korteri kõrvalkulud vanas ja uues majas on pea sarnased või isegi vanema korteri kasuks.

Esmalt mõjutab kulusid, kui suur on maja. Kas 80 või 8 korterit? Mida enam kortereid, seda paremini saab kulusid jagada ja neid ühe leibkonna kohta vähendada. Kas majas tegutseb ühistu või haldusfirma? Ühistus võivad majaelanikud ise osa töid ära teha. Haldusfirma, mis on levinud just uusarendustes, võtab aga üle kogu tegevuse.

Teisalt, vanade majade puhul mängib rolli seisukord. Püsikulud sõltuvad sellest, kuidas on kogutud raha korrastustöödeks, kas on laenukohustusi, kui palju on võlglasi jne.

Edasi, millised on majas kasutatavad lisamugavused? Porivaibad, videovalve, parklavalgustus ja –küte, kõik mugavused maksavad. Uutes majades on neid mugavusi tihti enam, kui vanades.

Remondifondi ja laenumaksed on aktuaalsemad pigem vanemates majades, samas esimest märkab ka osades uutes hoonetes, sest asjad hakkavad kohe ju kuluma. Hea küsimus on ka, kes maksab õuevalgustuse eest ning kas lambid postide otsas kuuluvad linnale või peavad elanikud valguslahendust üleval ning korras pidama.

Kui vaadata hoone energiaklassi, on eelisseisundis loomulikult uued majad, kuid alati tuleb arvestada ka seda, milline on kütteliik, kütte hind piirkonniti ning kui kaugel asub näiteks keskküttekatlamaja. Kallis kaugküte võib nullida kõik need hüved, mis peaksid kaasnema kõrge energiaklassiga.

Need on vaid mõned võimalikud näited, kuidas kommunaalteenuste kogumaksumus kujuneb. Loomulikult saab igale väitele vastu vaielda sõltuvalt eelistustest. Kui ostjale meeldib väike vanem maja, tuleb tal arvestada sellega seotud võimalike suuremate kuludega, mis lisanduvad remondi ja laenumakse arvelt. Kellele meeldib aga uus ja värske, eelnevalt kasutamata korter, peab silmas pidama, et tema kulusid võivad kasvatada kaugküte või haldusfirma tasud.

Igaühele oma, eks ole, kuid kindlasti ei saa väita, et uus on alati madalamate kõrvalkuludega kui vana korter.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised