28. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühisrahastus sobib julgetele ja tarkadele

Foto: Äripäev
Ühisrahastus võimaldab algajal investoril lihtsalt investeerimisega tutvust teha, kuid tegemist ei ole riskivaba rahapuuga, kirjutas Äripäev juhtkirjas.

Kas ühisrahastus investeerimisinstrumendina on saatanast – suur petuskeem, kuhu oma raha pannud väikeinvestorid sellest ühel hetkel ilma jäävad või on tegemist uue rahapuuga, kus on võimalik igaühel riskivabalt teenida? Eestis esimene ühisrahastuse hapuks kuulutatud laenujuhtum pakub laskemoona mõlema seisukoha esindajatele.

Äripäev leiab, et ühisrahastus on uus äritegemise vorm, mis on lõpuni testimata ja vähereguleeritud, kuid kus kehtib üks peamine ärireegel: investeerimine on alati seotud riskiga ning investor vastutab oma raha käekäigu eest lõppkokkuvõttes ikka ise.

Ühisrahastus oma erinevates vormides on ilmselt inimtsivilisatsiooni üks vanemaid rahastamise viise üldse. Investeerimisinstrumendina on ühisrahastus muutunud aktuaalseks viimase kümnekonna aasta jooksul koos ühiskonna võrgustumisega, mille viljad on ka näiteks sotsiaalmeedia, erinevad sõidujagamisplatvormid, fintech lahendused ja teised uued ärimudelid.

Kõiki neid uusi nähtusi seob info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng, millele seadused ja regulatsioonid ei ole päriselt järgi jõudnud. Ärimõte liigub kõikvõimalikke uuendusi kasutusele võttes alati kiiremini ja kaugemale kui seadusandjad reageerida jõuavad. Regulatsioonid ja korrastatus saabuvad koos esimeste tagasilöökidega ning ärimudelite küpsemisega.

Liiga lühike ajalugu

Eestis ei ole teadaolevalt ükski ühisrahastuse ettevõte uksi kinni pannud, aga maailmas on seda juba korduvalt juhtunud ja kindlasti tuleb ka juurde. Äripäeva veergudele jõudnud EstateGuru juhtumit võib vaadelda esimese kohaliku väikese tormihoiatusena. Kuigi seekord said kõik investorid oma raha tagasi, on selge, et varem või hiljem mõni laevuke sel merel ka päriselt põhja läheb ja oma investorite raha kaasa võtab.

Valdav osa Eestis tegutsevatest ühisrahastusplatvormidest on veel nii noored, et ajalugu on väga lühike ja investoril on äärmiselt keeruline hinnata, kas nende riskihindamismudel ka reaalselt toimib. Kogu see äritegemise viis on maailmas kasutusel olnud veel nii lühikest aega, et sisuliselt on võimatu prognoosida, kuidas see varaklass majanduskriisi ajal käituda võiks. Kokkuvõttes on võimalikud riskid suured, teisalt on aga ka ühisrahastusprojektide tootlused võrdlemisi head.

Iga investor otsustab ise, kuhu ja mis tingimustel ta oma raha investeerib. Sarnaselt börsifirmadele, tasub ka ühisrahastusprojektide puhul teha võimalikult põhjalik taustauuring ning kasutada tervet talupojamõistust. Kui lasta end meelitada üksnes kõrgest tootlusest ja kiirest kasumist, ei tasu ka imestada kui investeering end mitte raha, vaid uue kogemuse näol ära tasub.

On tulnud, et jääda

Ühisrahastus investeerimisinstrumendina on kindlasti tulnud selleks, et jääda. Sellel on liiga palju häid omadusi, et investorid loobuda saaksid: madalad teenustasud, kõrged tootlused ja riskide suhteliselt lihtne hajutatavus. Ühisrahastus on ideaalne viis alustavale investorile esimeste kogemuste saamiseks ja investeerimismaailma sisse elamiseks. Investeerimist saab alustada väikeste summadega ja see ei nõua suuri eelteadmisi.

Buratinolikult naiivne oleks aga arvata, et ühisrahastuse näol on tegemist rahapuuga, kus raha riskivabalt vilja kannab.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474