Sama hoone on Soomes energiatõhusam kui Eestis, aga kuidas?

Andrus Pirso
Andrus Pirso, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht

Alanud liginullenergiahoonete debatis jääb ametnike suust kõlama väide, et uued hooned peavad saavutama energiatõhususe klassi A, aga kuidas seda tehakse, on arhitektide, projekteerijate ja ehitajate enda lahendada, kirjutab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Andrus Pirso.

Erilisi juhiseid ja piiranguid ei seata. Peaasi, et hoone kaalutud primaarenergiakasutus oleks nõuetele vastav.

Riigiti on lähenemine erinev. Kummalisel kombel on sarnane maja Soomes energiatõhusam kui Eestis, st Soomes on samasuguse energiatõhususe saavutamine lihtsam kui Eestis. Kuidas on see võimalik? Võimalus vahet vähendada on Eesti ametnike käes ja peitub hoonete energiatõhususe arvestuse metoodikas.

Naaberriik Soome alandas alates 1. jaanuaril 2018 kaugkütte ja taastuvkütuste kaalumistegurid tasemele 0,5 ning elektri kaalumisteguri tasemele 1,2. Kaalumisteguritel on hoonete energiatõhususe arvutustes oluline roll, sest need määravad hoone energiatõhususarvu ETA. Nendega korrutatakse läbi hoonesse tarnitud elekter, kaugküte, kohapeal kasutatavad kütused. Kaalumistegurid väljendavad energiate tootmiseks vajaliku primaarenergia osakaalu ja selle tootmise keskkonnamõju.

Eestis on vastavad kaalumistegurid kaugküttel 0,9, taastuvkütustel 0,75 ja elektrienergial 2,0, fossiilsel maagaasil 1,0. Kui panna samasuguse hoone puhul hoone energiatõhususe arvutamise valemisse Soomes või Eestis kehtivad kaalumistegurid, selgub, et sama hoone on Soomes energiatõhusam kui Eestis, sest näiteks sama koguse tarbitud elektrienergia puhul on selle mõju hoone ETA-le Eestis 1,6 korda suurem ja kaugkütte puhul 1,8 korda suurem kui Soomes. Et saavutada vajalik energiatõhususe tase ka Eestis, tuleb hoonele lisada näiteks päikesepaneelid või teha hoone oluliselt soojuspidavam, et arvutuslikult suuremaid koguseid tarnitud energiate puhul kompenseerida.

Pea kõik hooned tarbivad võrgust elektrienergiat. Erinevalt Eestist on elekter Soomes suuresti tootetud hüdrolelektrijaamades või efektiivsetes soojuse ja elektri koostootmisjaamades. Meil toodavad viimase 10 aasta jooksul kaugküttevõrkude juures valminud koostootmisjaamad ca 12% kogu Eesti elektrienergia brutotarbimisest. Tänu põlevkivist toodetava elektrienergia jätkuvalt suurele osakaalule Eesti elektritarbimises oleks elektri tegelik primaarenergia kasutusele ja keskkonnamõjule vastav kaalumistegur ca 3,5. Riik on teinud siin juba varasemalt n-ö avansilise leevenduse, kehtestades väiksema teguri eeldusel, et fossiilse energia osakaal elektritarbimises aja jooksul muutub. See näitab, et riigil on kaalumistegurite kehtestamisel siiski teatud valikuvabadus.

Kaugkütte puhul, millega on ühendatud ligi 60% Eesti elamufondist, on lugu vastupidine. Kehtiv kaugkütte kaalumistegur on suurem kui tegelik primaarenergia kasutus kaugküttes ning võiks olla olulisel määral väiksem. Taastuvenergia kasutus kaugküttes on viimase 10 aasta jooksul jõudsalt kasvanud ning keskmine tase ületab juba 50%, kusjuures mitmetes piirkondades toodetakse taastuvatest allikatest põhiline osa soojusest. Pea pool kaugküttesoojuses on toodetud tõhusa koostootmisena, st soojusenergiana kasutatakse elektritootmise jääksoojust. Lisaks on arenevaks teemaks kaugküttes ka tööstuste heitsoojuse kasutamine, kaugjahutusega hoonetest eraldatava jääksoojuse kaugküttes taaskasutus jm. Tulekul on ka päikeseenergia kasutamine kaugküttes, kus päikeseparkides toodetava energiaga soojendatakse veereservuaare, milles talletatud soojus kasutatakse ära kaugküttes.

Kui arvestada kaugküttes soojuse tootmiseks 2016. aastal tegelikult kasutatud kütuseid ning koostootmise osakaalu, on suure koostootmise jääksoojuse osakaalu ja taastuvenergia osakaaluga tõhusates võrkudes tegeliku primaarenergia kasutuse järgi kaalumistegur juba tasemel 0,27.

Elektrienergia puhul on Eesti elekter oluliselt fossiilsem ning kaalumisteguri edasine vähendamine praegusega võrreldes ei ole objektiivne. Pigem vastupidi. Kuid kaugkütteenergiates on Eesti ja Soome juba praegu omavahel võrreldavad. Koostootmise jääksoojuse kasutamisel on Soome ees – keskmiselt ligi 75% kaugküttesoojusest on tõhusa koostoomise jääksoojus. Eestis on see ligi pool kaugküttesoojusest. Taastuvkütuste kasutuses on ees Eesti, kus taastuvkütuste osakaal kaugküttesoojuses on ületamas 50%. Soomes on taastuvkütuse kasutuse osakaal keskmiselt ligi 35%.

Arvestades, et Eestis tarbitava suuresti fossiilse elektri puhul kaalumistegurit vähendada ei ole võimalik, ehkki seda saaks teha kunagi tulevikus, kui fossiilse energia osakaal elektritarbimises on piisavalt vähenenud, on seda olulisem vähendada kaalumistegureid seal, kus selleks on objektiivsed võimalused juba praegu olemas, nagu kaugküttes ja miks mitte ka taastuvkütustel.

Arvutused on näidanud, et piirkondades, kus kaugküte on toodetud tõhusalt taastuvatest allikastest, võiks kaalumisteguri taseme 0,5 korral liginullenergiahoone vajaliku kaalutud energiakasutuse taseme saavutada ka mõistliku paksusega soojustusega ning päikesepaneele kasutamata. See vähendaks hoonete ehitusmaksumust, sh langeks ära vajadus n-ö sunniviisiliselt investeerida kohapealsetesse energiatootmisseadmetesse, sest vajalikud investeeringud taastuvenergia kasutamiseks on kaugkütteettevõtja juba ära teinud.

Nagu Eesti ametnikud on öelnud, on kokkuvõttes vaja saavutada üks number – nõutud tasemel energiatõhususarv. Kuidas seda saavutada, ses osas on hoone kavandajatel loomevabadus. Kuid arvestades vananenud kaalumistegureid on Eestis vajalikku taset Soomega võrreldes tunduvalt keerulisem saavutada. Miks me ei vähenda energiakandjate kaalumistegureid nii, et need arvestaks objektiivset reaalsust seal, kus taastuvenergia on juba suures mahus kasutusele võetud? Hea küsimus.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised