11. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarkvara annab haldajale võimaluse parandada koostööd korteriomanikega

Rain Eensaar
Foto: Tarkvaralabor OÜ
Uuest aastast asendub korteriomanike ühisuse vorm kohustuslikus korras korteriühistuga, mis peaks panema seni haldusfirmade bilansis toimetanud kortermajades elavad inimesed mõtlema oma igapäevategevuse paremale ja läbipaistvamale korraldamisele.

Haldusfirmadele annab see võimaluse avada oma köögipoole ning koos seniste klientidega leida parim lahendus edasiseks koostööks.

„Sellised regulatiivsed muutused tekitavad alati turul virvendust ning iga muutuv olukord paneb otsima uusi lahendusi. Kuna pärast ühistuks muutumist hakkab kõigile majadele kehtima eraldi raamatupidamine, tekib vajadus üle vaadata ka senist tarkvara ja töövahendeid,“ ütleb iseteeninduskeskkonna Korteriyhistu.net arendusjuht Rain Eensaar. „Iga kortermaja vajab aeg-ajalt mingit impulssi, et kõik toimiks ja inimesed oleksid rahul. Enamasti ollakse niikaua suhteliselt passiivsed, kuni saadakse mõni liiga suur arve või kuni muutub seadus.“

„Oleme korteriyhistu.net loomise ja kujunemise juures olnud päris algusest, alustades n-ö pilootkasutajana. Võtsime programmi kasutusele kohe pärast selle valmimist. Elamuhalduse täisfunktsionaalse programmikeskkonna loomine oli meile väga oodatud ja tänaseks on programm üle elanud ka kõik kasvuraskused.

Korteriyhistu.net on oluliselt lihtsustanud meie raamatupidajate tööd, on asendamatu abimees haldurite igapäevases tegevuses ja samal ajal ka oluline suhtluskanal meie klientidega, kes samuti seda internetikeskkonda aktiivselt kasutavad.“

OÜ Randem haldusjuht Alar Rand

„Täna on meil kliendiks ca 2350 maja üle Eesti ja 50 000+ korterit. Kasutajate seas on nii Eesti suurimad kinnisvara haldamisega seotud ettevõtted nagu ISS Eesti, Olemar, Pindi Kinnisvarahaldus kui väiksemad tegijad Haapsalu Linnamajanduse AS, Elva Varahalduse OÜ ja üksikud ühistud. Hea meel on tõdeda, et esimesed kliendid nagu Tartus tegutsev OÜ Randem on endiselt tarkvara kasutamas,“ selgitab Korteriyhistu.net üks idee algataja Rain Eensaar.

„Meie idee oli kohe luua veebipõhine erinevaid rolle võimaldav süsteem, sest mida suurem maja, seda vähem inimesed üksteist näevad. Seega suurepäraseks kohaks infot jagada ongi internet,“ märgib Eensaar. Ta lisab, et kandvaks mõtteks on algusest peale olnud läbipaistvus, kuna paljudes majades tundus ühistu tegevus toimuvat “mustas kastis” ja infot jagati vaid kord aastas üldkoosolekul. Nüüd aga tekkis kõigil võimalus ka passiivselt protsesse jälgida.

Haldusfirmadel ja raamatupidajatel on võimalik valida erinevate pakettide vahel ning mida rohkem neil teenindatavad objekte on, seda soodsam on hind. Täna on Korteriyhistu.neti klientideks hooned alates neljast korterist kuni 250 korterini.

Põhjalik tarkvarasüsteem katab ära kogu hoone elutsükli

„Tarkvarasüsteem ei saa kunagi valmis, meil on pikajaline visioon ning palju mõtted, mida veel saab teha ja kuidas asju paremaks muuta. Süsteem areneb koos kasutajate ja nende vajadustega. Samas peame aga balansseerima kasutajalihtsuse ning uute võimaluste vahel, sest ei saa muutuda oma pidevate värskendustega häirivaks nende jaoks, kes meie süsteemi näiteks 10 aastat juba oma töös kasutanud on,“ räägib Eensaar.

http://www.korteriyhistu.net

Samas peab olema tarkvara piisavalt pädev katmaks ära kogu hoone elutsükli alates infovahetusest ja kulude jagamisest kuni remonttööde ja uute planeeringuteni. Näiteks on Korteriyhistu.net’il olemas elektrooniline hoolduspäevik, kus on kirjas nii aegade jooksul tehtud tööd kui ka tulevased tegemised, kuna sinna saab üles märkida hooldustegevuste kava järgnevateks aastateks. Ja muidugi peab tänapäevases maailmas olema iga süsteem loetav arvuti kõrvalt ka nutiseadmete pisemates ekraanides.

„Meie üheks suuremaks väärtuseks on järjepidevus – kui inimesed juhatuses vahetuvad või tuleb uus raamatupidaja, ei ole kõik andmed ühe inimese kaustas, vaid uutel on väga lihtne neid käsitleda. Iga süsteem on muidugi täpselt nii hea, kui sinna on tõest infot sisestatud, kuid kui on olemas keskne koht, mida saab ka jälgida, on kogu ühistu asjaajamine läbipaistvam,“ selgitab Eensaar. Tänu läbipaistvusele on võimalik kiiremini märgata kõrvalekaldeid ning see annab võimaluse standardiseerida ja muuta arusaadavamaks seni ehk liiga laialivalgunud protsesse.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474