25. oktoober 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolm aastat tagasi sai Estonian Cell Lääne-Viru keskkonnateenistuselt tegutsemisloa, mida võiks tõlgendada kui riigi kinnitust, et tehas käib oma jäätmetega korralikult ümber. Nüüd, mil tehas täie jõuga töötab, selgus aga ootamatult, et jäätmetena tekkivaid tuhandeid tonne biomuda, mis lagunedes võib eritada mürgiseid aineid, pole kuhugi panna ja selle töötlemisele pole mõeldud.

«Biomuda on tehase probleem, pangu laeva ja viigu minema,» kommenteeris Lääne-Viru keskkonnateenistuse juht Aivar Lainjärv. Lainjärve sõnul andis keskkonnateenistus tehasele tegutsemisloa tingimusel, et muda antakse ettevõttele, kel on sellise olluse käitlemise luba ja oskused. Et lähimad sellised ettevõtted asuvad teisel pool Läänemerd, viitaski Lainjärv, et viimase häda korral tuleb puidumassitehasel oma muda laevadega minema vedada.

Estonian Celli tegevjuhi Margus Kohava sõnul on kompleksloas kirjas, et firma võib jäätmekäitlust teha enda territooriumil või leida selleks partneri. Samas tunnistas ta, et nende territoorium on mudalaamade jaoks liiga väike. Miks jäätmekasvust tegevusloas mööda vaadati, ei osanud ta öelda.

Estonian Cell tahtis rentida mudalaoplatsiks lähedalasuvat Rutja lennuvälja Vihula vallas. Sinna ladustamine eeldab aga dreene ning vihmavee kogumise ja puhastamise süsteemi loomist. Õhutamist vajav kompostiplats tekitab müra ja haisu.

Lainjärv möönis, et kuna lähim elumaja jääb lennuväljast umbes ühe kilomeetri kaugusele, siis võib juhtuda, et firma ei saa muda ladustamise luba.

Keskkonnakaitsja ja keemiku Marek Strandbergi hinnangul üritab Estonian Cell biomuda kompostimisega varjata, et puhasti on ülekoormatud ega tööta korralikult.

Autor: Haldusuudised.ee