15. detsember 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõik see on viinud maailma relvakaubanduse kiirele tõusuteele. Käesoleval aastal kulutavad maailma riigid relvastusele 1058 miljardit dollarit, mis on 34 miljardit rohkem kui külma sja haripunktil 1987.-1988. a, ilmneb IANSA andmetest.

Suurim relvaeksportöör USA on sõlminud septembris lõppenud aasta jooksul relvamüügitehinguid 21 miljardi dollari eest, mis on täpselt kaks korda rohkem kui aasta varem. Venemaa relvatööstuse kosumist pärast NSV Liidu varingut ja liitlaste kaotamist näitab aga asjaolu, et eelmisel aastal tõusis ta suurimaks relvade müüjaks arengumaadele. Arengumaades käib tõeline võidurelvastumine ja see on vesi venelaste veskile. Kõige enam ehk 5,4 miljardi dollari eest ostis eelmisel aastal relvi India.

Relvakaubanduse taashoogustumisel on mitmeid põhjusi. Esiteks on USA pärast 2001. a 11. septembrit müünud soodsalt relvi oma liitlastele ning kaotanud ekspordikeelu mitme riigi puhul, nagu Pakistan, India, Indoneesia. Teiseks on naftatulude ja terrorismiohu kasv ärgitanud Lähis-Ida riike tegema suuri relvatellimusi. Saudi Araabia teatas möödunud suvel, et kulutab relvajõudude moderniseerimisele 5,8 miljardit dollarit, kusjuures 3,4 miljardi eest ostetakse sõjatehnikat. Pakistan, millele USA ei müünud varem relvi tuumaprogrammi tõttu, on tänutäheks USA toetamise eest Afganistanis saanud tellida viie miljardi dollari eest hävitajaid F-16.

USA Kongressi hiljutise uuringu põhjal tõusis Venemaa eelmisel aastal suurimaks relvade eksportijaks arengumaadele. Seitsme miljardi dollariga hõivas ta peaaegu neljandiku sellest turust. Venemaa suurimad partnerid olid Hiina, India ja Iraan. Venemaa relvaeksporti on aidanud suurendada selle paindlikumaks muutmine. Kui varem müüs ta relvi ainult välisvaluuta eest, siis nüüd annab ta ka laenu ja pakub pikaajalisi teeninduslepinguid.

USA meelehärmiks laiendab Venemaa edukalt relvade müüki ka Ladina-Ameerikas. Kui USA katkestas Hugo Chavezi juhtivale Venezuelale relvade müügi, tellis Chavez kohe Moskvalt kolme miljardi dollari eest 24 hävitajat SU-30 ja 53 kopterit ning Kalašnikovi automaate. Venemaa riikliku relvamüügikontserni Rosoboronexport andmeil on tehinguid sõlmitud veel Peruu, Mehhiko ja Uruguayga ning läbirääkimised käivad Chavezi liitlase, Argentina presidendi Nestor Kirchneriga.

Venemaa väidab, et USA Kongressi uuring liidab ja tegelikult müüs hoopis USA arengumaadele kõige rohkem relvi, kokku 8,1 miljardi dollari eest. Venemaa hindas oma osa ainult 2,7 miljardile. „Muidugi me tahaksime saada liidriks ja jätta USA seljataha, kuid hetkel on kahjuks olukord selline,” tõdes Venemaa sõjalis-tehnilise koostöö ameti asejuht Aleksandr Denissov hiljuti Hiinas.

USA andmeid kinnitab aga Rootsi uurimiskeskus SIPRI, mille väitel on Venemaa möödunud aastail 2001-2005 USAst ja tõusnud suurimaks relvaeksportööriks. SIPRI andmeil eksportis Venemaa sel ajavahemikul relvi 28,8 miljardi dollari eest, edestades USAd 700 miljoniga. Venemaa relvad rajanevad 1970.-1980. aastate tehnoloogial, mistõttu neid on järjest raskem integreerida tänapäevastesse relvasüsteemidesse. Et uurimistööks ei ole raha piisavalt, siis ennustab SIPRI projektijuht Siemon Wezeman, et 5-10 aasta pärast võib Venemaal konkurentsis raskeks minna.

Jõudsalt on relvade müüki kasvatanud samuti neutraalne Rootsi. Ainuüksi 2005. a eksportis Rootsi relvastust 14,6 miljardi Eesti krooni väärtuses, kusjuures nelja aastaga oli eksport neljakordistunud.

Relvamüügikeelud ei toimi Järjest laieneva relvamüügi pärast mures olev ÜRO püüab ette valmistada tavarelvastuse rahvusvahelise kaubanduse kontrolli lepingut, kuid seni on selle vastu olnud USA, Venemaa ja Hiina. Kuue suurema relvaeksportööri hulka kuuluvad Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa on lepet toetanud. Arvatakse, et leping, mis hõlmab kauplemist alates tulirelvadest ja lõpetades tankidega, suudetakse vastu võtta alles 2009. aastal. Samuti prognoositakse, et lõplik leping ei puuduta suurfirmasid ja valitsustevahelisi leppeid, vaid väikekaupmehi ja üksikuid riike.

Praegused relvamüügiembargod ei toimi, sest keelu all olevad riigid saavad relvi vabalt hankida kolmandatelt riikidelt või siis riikidelt, mis ei ole embargoga ühinenud. Relvade levikut soodustab asjaolu, et nende tootmine on muutunud järjest rahvusvahelisemaks – komponente toodetakse ja monteeritakse väga paljudes riikides.

Mõni näide. EL on kehtestanud Hiinale relvade ning USA ja Kanada kopterite müügi keelu. Kuid Hiinas valmistatavates uutes ründekopterites Z-10 kasutatakse just nende riikide firmade Augusta Westland, Pratt Whitney, Lord Corporation ja Eurocopter uusimat tehnikat, pealegi müüb Hiina neid koptereid riikidele, nagu Sudaan, mis on ELi täieliku relvamüügi embargo all.

Iisrael kasutas Liibanoni konfliktis Apache’i koptereid, mille osi on valmistatud muu hulgas Suurbritannias, Iirimaal ja Hollandis, kes ei oleks tohtinud neid koptereid otse Iisraelile müüa.

Põhja-Korea ja Iraan kruvivad pingetKõige teravamaks on relvakaubanduse probleem kujunenud USA määratluse järgi kahes nn kurjuse telje riigi Põhja-Korea ja Iraani puhul. Hiljuti oma esimese tuumakatsetuse teinud Põhja-Korea on välja arendanud võimsa relvatööstuse. Kuna Korea suhtes kehtivad rahvusvahelised majandussanktsioonid, siis on relvamüük selle peamine sissetulekuallikas. USA Kongressi andmeil on Põhja-Korea tõusnud arengumaade 11. relvamüügipartneriks, eksportides rakette ja väidetavalt ka keemia- ja bioloogilist relva 18 riigile. Eriti oktoobrikuine tuumakatsetus on valmistanud muret naaberriikidele Lõuna-Koreale ja Jaapanile, aga ka USAle, mis Washington Timesi väitel on kaalunud ühe alternatiivina vajaduse korral Korea tuumaobjektide ründamist Tomahawk rakettidega.

Iraan jätkab lääneriikide hoiatustest hoolimata oma tuumarikastusprogrammi ning katsetas selle kuu algul ballistilisi rakette Shahab-3, mis on suutelised lendama kahe tuhande kilomeetri kaugusele ning kandma tuumalõhkepead.Eelmise aasta lõpul sõlmis Venemaa Iraaniga miljardi dollari suuruse tehingu, mille kohaselt Rosoboronexport tarnib Iraanile muu hulgas moodsaid õhutõrjesüsteeme Tor-M1, mida Iraan saab kasutada oma tuumaobjektide kaitseks. USA süüdistas Rosoboronexporti Iraani massihävitusrelva loomisele kaasaitamises ning kehtestas selle suhtes möödunud suvel sanktsioonid. Rosoboronexporti juht Sergei Tšemezov nimetas sanktsioone Vene riigi suhtes ebasõbralikuks aktiks, mille eesmärk on destabiliseerida Venemaa sõjalis-tehnilist koostööd teiste riikidega.

Saksamaa, Jaapani ja Hiina sõjajõud kasvab Viimase sõja kaotajariigid Saksamaa ja Jaapan on viimastel kuudel jõuliselt märku andnud, et kavatsevad välja arendada sõjalised jõud, mis vastavad nende osakaalule maailmamajanduses.

Jaapani värske peaminister Shinzo Abe ütles hiljutises intervjuus ajalehele Financial Times, et asub taotlema põhiseaduses selle paragrahvi kaotamist, mis piirab Jaapani sõjajõudude arengut. Praegu ei tohi Jaapani sõjalised kulutused ületada 1% SKPst. Pärast Põhja-Korea tuumakatsetust ütles Jaapani valitseva Liberaal-Demokraatliku Partei mjukas parlamendiliige Shoichi Nakagawa, et riigi eliidil tuleb kaaluda oma tuumapommi loomist. Peaminister seda seisukohta esialgu ei toeta. Jaapan jälgib pingsalt ka Hiina sõjalist tugevnemist. Arenenud suurriigiks pürgiv Hiina on suurendanud sõjalised kulutused 360 miljardile kroonile. Välisekspertide hinnangul on aga Hiina tegelikud sõjalised kulutused eelarves näidatust mitu korda suuremad.Saksamaal on kantsler Angela Merkeli valitsusel oktoobris valminud 133leheküljeline dokument, mis näeb ette põhjalikult reformida riigi kaitse- ja julgeolekupoliitikat ning suurendada riigi relvajõudude rahvusvahelist osa. Saksamaa kaitse-eelarve on praegu 24 miljardit eurot, mis moodustab 1,4% SKPst.

Lõviosa relvaekspordist annavad viis riiki

• 2006. a kulutatakse maailmas relvade ostmisele 12 696 miljardit krooni, külma sõja haripunktiga (1988) võrreldes on see 288 miljardit rohkem.• 82% maailma relvaekspordist annavad viis riiki: USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja SaksamaaAllikas: IANSA

Autor: Haldusuudised.ee