10. september 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parts: kas oleks vaja riigiarhitekti?
Majandusminister Juhan Parts küsis täna
alanud Balti kinnisvarainvesteeringute foorumil, kas oleks vaja riigiarhitekti,
kes vastutaks rahva tulevikuidentiteedi kujundamise eest.
„Kinnisvaraarendajad loovad oma rahva tulevikuidentiteeti,“ rääkis Parts. Viimastel aastatel on kinnisvaraturg arenenud tormiliselt, kuid sellele vaatamata näitab statistika, et 95% siinsest elamufondist on ehitatud enne, kui taastati vaba Eesti riik.
85% elamufondist on ehitatud nö nõukogude võimu viljastavates tingimustes, lisas Parts. Need on vähem kvaliteetsed, sarnase lahendusega elamud, ja kortereid rohkem kui maju, ehkki eestlased tahavad rohkem elada oma majades kui plokkmajades.
„Plokkmajade ja plokkmajarajoonide poliitiline platvorm oli küll piisavalt ilus, kuid ka õudne,“ ütles Parts. Ka praeguse kinnisvarabuumi ajal on tema sõnul ehitatud ja inimestele maha müüdud kodusid, mis ei kannata kriitikat.
Partsi kinnitusel on kinnisvaraarendus oma tipust veel väga kaugel, kuid nõudlus sõltub laenuintressidest. Samas, pakkumuse pidurdumine pole nii lihtne. Iga kaheksas eestimaalane töötab täna ehitus- või kinnisvarasektoris.
„Suur kasum tõmbas ligi õnneotsijaid ja ühepäevaliblikaid,“ rääkis Parts, sellised arendajad on tema sõnul praegu likviidsuskriisis ega suuda oma projekte lõpetada.
„Eesti majandus ei koosne ainult kinnisvarasektorist,“ manitses Parts, „lugedes ajalehti tundub, et kinnisvaraarendus on majanduse peamiseks tugisambaks.“
„Kuidas Eesti majandusel siis ikka edaspidi läheb?“ küsis Parts. „Riik ei pea ennustama hommehommikusi aktsiahindu ja pikemalt vaadates on põhjust uskuda, et Eesti riik saab jätkuvalt hakkama. Paindlikkus on ka täna üks Eesti majanduse iseloomulikke jooni.“
Partsi sõnul peab riik kõige olulisemaks adekvaatset õigusraamistikku, spetsialistide olemasolu ja eluasemepoliitikat. Üks lähiaastate võimalikke muutusi on lubada notarite hinnakonkurentsi, st et nad saaksid kinnisvaratehinguid tõestada senisest odavamalt.
„Eesti probleem isehakanud arhitektid,“ lisas Parts. „Praegune valitsus on seadnud eesmärgiks olukorda parandada. Ma ei tea, kas Läti ja Leedu vajab riigiarhitekti ametit, kas on täna vaja rohkem bürokraatiat, aga tahaksin, et vastutustundlikud arendajad sel teemal rohkem sõna võtaksid.“
Autor: Haldusuudised.ee
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!