16. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaidlus, kuhu ehitada järgmisest aastast nõutav jäätmehoidla, on vaikselt kerinud jutu tasandil ja kohalikus ajalehes, kuni jõudis sel nädalal kohtusse. Loodavast jäätmehoidlast 50 meetri kaugusel maja omav Andrus Kuusk andis halduskohtusse kaebuse valla 22. oktoobri korralduse tühistamiseks, millega ei ole vaja valitud kohale teha täiendavaid keskkonnauuringuid.

Esmase uuringu tegi jäätmespetsialist Peeter Rüngase firma. "Eelhinnagu tegi firma, mis on krooniline riigivõlglane ja millel puudub igasugune keskkonnamõjude eelhindamise pädevus," kommenteeris valla endine keskkonnaametnik, praegu volikogu keskkonnakomisjoni liige Priit Adler.

Jäätmehoidla jääb Kuusalu alevi külje alla kahe tee ristumiskohta umbes hektarisuurusele alale, mis kuulub veel riigile. Ligipääs on hea, kinnitas vallavanem Kalmer Märtson.

Jääb koolipoiste teeleVallast öeldi, et lähim elumaja jääb hoidlast 500 meetri kaugusele, kuid Kuuse sõnul on see vale, tema köögiaknast koht paistab. Lisaks kerkib lähikonda veel eramuid. Hoidlast möödub tee koolimajja, praht võib koolipoistele kujuneda ahvatluseks, sest sinna hakatakse ladustama ka ohtlikke jäätmeid ja autokumme, mida on tore põlema panna, jätkas Kuusk. Detailplaneeringu järgi on samasse plaanitud põneva projektiga toitlustuskoht.

Kuusalu valla jäätmejaam Teiseks on see koht kõige kaitsetumal põhjavee alal, kus iga leke üsna ruttu pinnasest põhjavette jõuab, rääkis vallavolikogu liige Enn Kirsman. Ta lisas, et üks koht, kuhu hoidlat pakuti, asub asustusest kaugemal, praeguse vallavanema Märtsoni sigala juures. Kuid seda ei valitud.

Märtsoni selgitusel on see logistiliselt halb asukoht. Tema sõnul valis praeguse asukoha arengukomisjoni juba 2005. aastal.

Märtson ütles, et vajadusel tehakse täiendavad keskkonnauuringud. Seda kui palju hoidla maksma läheb, on vara öelda. Vald pole isegi hakanud keskkonnaministeeriumilt maad enda omandisse taotlema, sest pole asukohas kindel. Mis puutub turvariski, siis ei ole otsustatud, kas jäätmejaama hakkab ööpäev läbi valvama töötaja või lahendatakse suletud territooriumi öine valve valveseadmetega, lisas vallavanem.

Arutelu alles algamasVallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Jaanus Hein sõnas, et ei näe jäätmehoidla asukohas mingeid probleeme, sest hoidla eskiisi avalik arutelu läheb alles nüüd lahti ja kõigil on võimalik ettepanekuid teha. Detailplaneeringu jaoks pole täiendavaid keskkonnauuringuid ette nähtud, lisas ta. "Kui vaja, siis hiljem tehakse," sõnas Hein. Jäätmehoidla teema peaks tema sõnul esimest korda volikogusse jõudma detsembris, et uuest aastast detailplaneeringut ja ehitust alustada.

Esialgses kavas kirjas teine asukohtAasta varem tegi praegune riigikogu liige Rein Ratas keskkonnaeksperdina valla tellimusel jäätmekava, kus pakkus hoidlale hoopis kolmandat asukohta Valkla küla lähedal suletud prügimäel.

Nüüd ütles Ratas, et ta täpselt ei mäleta, kas nad pakkusid ka praegust asukohta, kuid prügila ala oleks hästi sobinud. Kui valitakse kaitsmata põhjavee ala, on vaja suuri investeeringuid, et teha barjäärid saasta pinnasesse imbumise vastu, jätkas ta.

"Põhimõtteliselt on kulla hinnaga võimalik keskkonnaohutu jäätmehoidla teha igasse kohta," sõnas Ratas.

Autor: Haldusuudised.ee