23. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Suhtumine Venemaasse EL-is jaguneb erinevatele tasanditele. Näiteks Eesti kuulub külmade pragmaatikute hulka. Peame tasakaalustama väärtused ja pragmaatilised huvid. EL poliitika on Venemaa suhtes väga killustatud,“ rääkis Tunne Kelam.

„Suverääne demokraatia Venemaal taotleb eriseisundeid oma kohustuste suhtes. Suhetes Iraaniga või rahvusvahelise terrorismiga ajab Venemaa oma poliitikat, mis pole seoses EL ja USA poliitikaga. Venemaa tahaks nõrgestada USA positsiooni nii EL-is kui Aasias,“ ütles Kelam.

„EL ei suuda pakkuda kaitsealast solidaarsust oma liikmetele, seda teeb NATO. Kuid EL ja NATO koostöö on nõrk. Tegemist on probleemiga, kus puudub selgus ja konkreetne koostöö ning see puudus avaneb Afganistanis ja missioonidel Sudaanis,“ rääkis parlamendi liige.

„Tegemist on äärmiselt tõsise probleemiga. Üks Inglise analüütik väitis, et Euroopa vajab ülesärkamiseks strateegilist šokki. Selline šokk võiks olla, kui Iraan kasutab Brüsseli ründamiseks näiteks keemilist relva,“ märkis Kelam. „Iraani arengud on otsene risk Euroopa arengule,“ lisas ta.

„Iseäranis EL-is seisab hetkel vajadus ühtsustada poliitikat ja suhtumist Venemaasse, tasakaalustada väärtuse pragmaatiline ja tegelik külg,“ ütles Tunne Kelam.

Autor: Haldusuudised.ee