12. detsember 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: ehitusettevõtete tegevust takistab inseneride puudus

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tellitud uuringust selgus, et ehitusspetsialistidest takistab ehitusettevõtete tegevust kõige enam inseneride puudus, viimase märkis uuringu aluseks olnud küsitluses ära ligikaudu 40% insenere kasutavatest ettevõtetest.

"Uuringust võiks esile tõsta ühe olulise ja samas murettekitava fakti: ehitussektoris hõivatud töötajatest ei oma erialast haridust ligikaudu 38% . See kinnitab veelkord üha suurenevat vajadust koolituste järele ja näitab ehituserialade riiklike õppekohtade arvu ebapiisavust nii kõrghariduse kui ka kutsehariduse valdkonnas,“ ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.

Statistikaameti andmetel oli 2004. aastal Eestis 2400 ehitusettevõtet 34000 töötajaga, 2006. aastal aga juba 3200 ehitusettevõtet 42000 töötajaga. Kirjeldatud arengud tekitasid uuringu andmetel olukorra, kus ehitusfirmad olid tõsistes raskustes kvalifitseeritud tööjõu leidmisel.

2006. aasta septembris 70% ettevõtetest ja 2007. aasta septembris 42% ehitusettevõtete tippjuhtidest, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on kõige olulisem ettevõtte tegevust piirav tegur, märkis ära statistikaamet.

Uuringust selgus, et valdav osa ettevõtetest ootab lähiaastatel töötajate arvu kasvu või püsimist samal tasemel. Keskmiselt prognoosivad ettevõtted ehitusspetsialistide arvu kasvu 5 aasta pärast praegusega võrreldes ligi 10%. Suurimat kasvu oodatakse müürseppade, betoonkonstruktsioonide ehitajate, keevitajate ja ehitusinseneride osas.

Kõige kõrgemat palka (18 100 – 19 800 krooni) pakutakse kooli lõpetanud ehitusinseneridele. Mõnevõrra madalam keskmine palk on betoonkonstruktsioonide ehitajatel ja ehitusplekkseppadel (15 600 – 16 500 krooni), ülejäänud ehituserialade spetsialistide keskmine töötasu jääb vahemikku 12 600 – 14 300 krooni.

Eesti koolitussüsteemi kõige suuremate probleemidena näevad ehitusettevõtted koolilõpetajate nõrka praktilist ettevalmistust ning riikliku koolitustellimuse mittevastavust ehitusturu vajadustele.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) on vabatahtlikult ühinenud ehitusettevõtjaid ühendav mittetulundusorganisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tegevust ehitustegevuse majanduspoliitilistes küsimustes ja suhetes töövõtjatega ning nende organisatsioonidega. EEEL-il on 123 liiget.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474