13. detsember 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti krooni devalveerimise kohta valeinformatsiooni levitamises osalenud isikud on kaitsepolitseile teada ja Kaitsepolitseiameti huviorbiidis on jätkuvalt isikud ja organisatsioonid, kes kasutasid ära kujunenud olukorda oma huvides või püüavad seda teha edaspidi,“ teatas Kaitsepolitseiameti komissar Irina Mikson.

Esimesena avaldas 9.novembri õhtul venekeelses äriportaalis Arif kasutaja Dimon teate Eesti krooni peatsest devalveerimisest. Kaitsepolitsei teatel märkis kasutaja, et tegemist on n.ö äritreeninguga, mille eesmärk on koguda portaali teistelt kasutajatelt teavet taolises olukorras käitumise kohta reaalsuses.

Äritreeningu toimumise ajal konkreetseid teateid krooni reaalsest devalveerimisest äriportaalis ei levitatud. Ainsa tõsisema vihje antud portaalis tegi 24.11.2007 kasutaja Craftsman, kelle väitel viiakse krooni devalveerimine läbi 26. novembril.

25.11.2007 kell 21:30 paiku ilmus uudis Eesti krooni peatse devalveerimise kohta ühe Tallinna elaniku koduleheküljele, kelle tutvusringkonnas on ka Öise Vahtkonna aktiviste. Tunni möödudes ilmus teade krooni devalveerimisest Öise Vahtkonna (Notšnoi Dozori) portaali ja veidi hiljem kodulehele.

Öise Vahtkonna aktivistid levitasid valeteadet olles teadlikud, et see on vale.

Kaitsepolitsei komissar ütles, et Öine Vahtkond on silma paistnud oma ebaseadusliku tegevusega ning mitmed Öise Vahtkonna aktivistid on saanud kahtlustuse ja süüdistuse kuritegude eest aprillisündmuste ajal.

„Nende varasem ja praegune tegevus annab aluse arvata, et tegutsetakse teadlikult inimestega manipuleerimiseks ja Eesti riigi otsuste suhtes usalduse kõigutamiseks,“ teatas Mikson ning lisas „Öise Vahtkonna kodulehel on ka varem korduvalt avaldatud välisallikatest leitud, põhiliselt Venemaa ja Läti infoportaalides ilmunud teadaandeid. Avaldatavat informatsiooni ei kontrollita, oluliseks valikukriteeriumiks on teadete eestivastane ja provokatiivne sisu.“

Tema sõnul meenutab kõnealune juhtum oma ülesehituse sarnasuselt veebruaris Lätis valitsenud devalveerimise paanikat, mil pärast meedias ilmunud artikleid ja soodsa pinnase loomist levitati kuuldusi devalveerimisest SMS-i teel. Miksoni andmetel oli vahe vaid paanikat levitanud kanalis, milledeks olid Lätis SMS, Eestis peamiselt veebifoorumid.

Autor: Haldusuudised.ee