19. detsember 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Mõõtmine ei näidanud soojuse eraldumist ja ohutuse tagamiseks oleks otstarbekas teha täpsemaid mõõtmisi,” lausus Strandberg. „Soojuse teke näitaks intensiivset lagunemisest ja piisava soojuse eraldumise korral häviks Newcastle'i haiguse tekitaja.”

Rae vallas mõõtmisi teinud Strandbergi ja Jüssi hinnangul näitaksid laipadeni ulatuvad termomeetrid lagunemise iseloomu ja kulgu, teavitas riigikogu. Nende sõnul tuleks enne kevadiste vete liikumise algust läbi viia ka jäänuste mikrobioloogiline ja viroloogiline uuring.

”Tundlik termokaamera ei tuvastanud matmiskohal ja mujal prügila pinnal temperatuuri erinevusi. Matmiskohal leidsime piirkondi, kus temperatuur oli mõnekümne sentimeetri sügavuses koguni madalam kui maapinnal,” tõdes Strandberg.

Strandberg ja Jüssi analüüsivad mõõtmistulemusi ja esitavad andmed avalikkusele, veterinaar- ja toiduametile ning keskkonnateenistusele. „Saadud esmased mõõtmistulemused ei võimalda kindlalt väita, et lagunemine on toimunud piisavalt ja ammugi pole siinkohal võimalik väita, et lagunemine on ohutu ümbruskonna veesüsteemile,” ütles Strandberg.

Rohelised on veendunud, et sedalaadi jäätmete matmist tuleb tulevikus korraldada hoolikamalt ning korraliku järelvalve all. Rae vallas tuleks rajada prügila lähedusse mõõtekaevud, mille kaudu saaks kontrollida prügilas liikuvate vete saastatust.

”Ligi 700 kuupmeetri loomsete jäätmete matmine pole tavapärane ning nõuab erilist hoolt,” rääkis Strandberg. „Ka tulevikus on sellised sündmused ilmselt paratamatud, tulenevalt nii intensiivsest põllumajandusest kui üleilmsest kaubandusest. Nii tuleb pidada oluliseks, et juba lähiajal hakataks looma selliste hädaolukordade jaoks matmiskohti ja neid nii keskkonnahoiu kui tervisekaitse seisukohti arvestades ette valmistada.”

Autor: Haldusuudised.ee