13. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Urmas Reinsalu esines külalisesinejana 30. jaanuaril ETV eetris olnud otsesaates "Foorum", kus ütles, et "kõik me lugesime, kuidas Eesti Post andis magusa kinnistu Merkole nii-öelda õiguse eest ehitada sinna hotell... Küsimus on selles, et vaieldamatult sai riik kõvasti pügada."

Glikman kirjutab oma pöördumises Reinsalule, et tema öeldu on halvustav ja vale faktiväide, kuid ka ebakohase negatiivse väärtushinnanguga. "Kinnistu andmine Eesti Posti poolt meie kliendile on väljamõeldis. Väide selle kohta, et "riik sai kõvasti pügada" tähendab, et tegemist oli ebaausa tehinguga, mille käigus sai riik kahju ehk jäi adekvaatsest kompensatsioonist ilma. "Pügada saamine" ei ole selles kontekstis võimalik muudmoodi kui teise poole aktiivse tegevuse teel, "pügamise" ehk teise poole pahatahtlik petmise, altvedamise, hanekstõmbamise vormis. Meie klient on käitunud aga seaduslikult ega ole kellegi õigusi rikkunud."

"Juhime Teie tähelepanu sellele, et avaldajaks loetakse vastavalt seadusele ja riigikohtu praktikale nii allikat kui ka väljaandjat. Seega on meie kliendil õigus valida kostjat või esitada nõue mitme kostja vastu," sõnab Glikman Reinsalule saadetud kirjas.

Reinsalu seisukoht on aga kindel ja oma väärtushinnangutest ja sõnadest ta taganeda ei kavatse.

"Nii palju, kui olen avalikest allikatest teemakohase materjaliga tutvunud ning ka hiljem Merko dokumentidega tutvunud, ei ole mul kuidagi võimalik oma väitest ega väärtushinnangutest taganeda. Ma jään oma sõnade juurde. Aga ma tahan juhtida tähelepanu sellele, mida pean silmas "pügamise" all. Küsimus on selles, et riik on kahju saanud Eesti Posti toonase tegevjuhtkonna hoolduskohustuste rikkumise tõttu," rääkis Reinsalu.

Nõudes, mille Teder, Glikman Partnerid Reinsalule esitanud, on kasutatud kohtumenetluse mõistet. "Sõnaga "kostja" viidatakse sellele, et vastavalt riigikohtu praktikale on hagejal tsiviilmenetluses õigus valida kostjat. Antud juhul oli väljaandeks ETV saade. Juriidiline keha saaks olla rahvusringhääling või siis avalduse tegija ehk mina. See oli nende väide ja nad ütlevad, et juhul kui ma vabandan, on nad nõus nõudest loobuma," sõnas Reinsalu.

"Mul on raske ette kujutada, milliseid kohtuväliseid nõudeid saaksid nad veel esitada. Edasine nõudemenetlus saaks toimuda ainult kohtus, kui nad seda vajalikuks peavad. Loomulikult on see minu jaoks väga kummaline juhtum, et nüüd sellise asjaga tegeleda ja selle peale aega kulutada. Aga ma arvan, et see tuum selle asja taga on selline, mis väärib kindlasti tähelepanu," sõnas riigikogu liige.

"Küsimus ei ole Merkos, vaid selles, kui heaperemehelikult on maksumaksja vara majandatud, ja mida me selle teadmisega peale hakkame. Põhiprobleem jääb väga tõsiselt õhku. Huvitav on ka see, et need andmed, mis on toodud juba varem meedia poolt välja, ei ole kutsunud esile avaliku võimu puhul mingit resonantsi. See tähendab, et elevant on oma teed edasi käinud ja kui nüüd võtta riigikontrolöri raport, kus ta ütleb, et riigil tegelikult puudub n-ö omaniku järelevalvepoliitika nendes äriühingutes ning siis see juhtum. On esile kerkinud diskussioon, otsekui ei tohiks sellest teemast avameelselt rääkida või mõista selle tegevjuhtkonna käitumist toonaste tegude puhul kuidagiviisi hukka.

Kui riigikontrolör on asunud seisukohale, et omaniku järelvalvepoliitika puudub, siis minu hinnangul ei ole juriidiline järelevalvemehhanism veel tegelikkuses käivitunud, nagu me näeme ka selle juhtumi pealt. Siis ongi meedia ainuke avalike huvide kaitse mehhanism ja kui see mehhanism lastakse ka nüüd vastu taevast niisuguste erinevate menetlustega, siis tegelikult see diskussioon muutub palju põhimõttelisemaks.

Advokaadibüroo nõuab, et Reinsalu teeks 1 kuu jooksul ETVs samal kellaajal kummutava avalduse või siis kahes konkreetselt märgitud ajalehes või siis teeks avalikkusele kättesaadava pressiteate. Nõutav avalduse sisu on järgmine: Avaldasin ETVs valeandmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid: "Kõik me lugesime, kuidas Eesti Post andis magusa kinnistu Merkole nii-öelda õiguse eest ehitada sinna hotell... Küsimus on selles, et vaieldamatult sai riik kõvasti pügada", tegemist on vale väite ebakohase väärtushinnanguga. Eesti Post ei ole Merko ASile kinnistut andnud ja viimane ei ole ka riiki püganud, vaid AS Merko Ehitus ostist hoonestusõiguse avaliku enampakkumise korras ja selle maksumuseks vastas tolleaegsele turuhinnale.

Autor: Haldusuudised.ee