31. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Vaba arvamusavaldus internetiportaalides ja -foorumites on igaühe õigus ning seejuures ei saa olla takistuseks kommentaatori soov pseudonüümi all kirjutada. Kuid oma postitusega ei tohi kommentaator rikkuda teiste inimeste õigusi – kirjutatu eest tuleb vastutada,“ ütles Delfi Grupi juhatuse esimees Ville Jehe. „Erinevates internetikeskkondades kehtivad erinevad tavad, mis sõltuvad paljuski kasutajate enamusest ja teenuse võimaldaja kehtestatud reeglitest – näiteks on Eesti Päevalehe Online'i kommentaaride sisu väga erinev Rate.ee-s kirjutatud hinnangutest. Samas peavad kõik kasutajad teadma, et nende isikut on võimalik tuvastada ning ei maksa tegeleda teiste isikute kahjustamisega.“

Igaüks, kes tunneb, et teda on kahjustatud, saab lisaks häiriva sisu mahavõtmise nõudele esitada ka nõude häiriva sisu sisestaja andmete väljastamiseks politseile ning esitada ka kahjunõudeid kohtus, märkis Ville Jehe. Anonüümsuse puudumine on leidnud kinnitust ka Eesti kohtupraktikas.

Eesti meediaportaalides tehakse päevas umbes 30 000 kommentaari, neist 10 000 on tehtud Delfis. Lisaks tehakse lugematu hulk sisestusi erinevates foorumites. Ville Jehe sõnul näitab nii Delfi kui ka teiste suuremate veebikeskkondade senine kogemus, et internetikommentaaridest väärib oma sobimatu sisu tõttu kustutamist vähem kui üks protsent kõikidest arvamusavaldustest. Seejuures on pahatahtlike kommentaaride arv pidevalt vähenemas, sest rida meediaettevõtteid asus oma portaalides võitlema solvavate sõnumite ehk leimi vastu juba paari aasta eest.

Ville Jehe toonitas, et Delfi on oma veebilehel selgelt välja öelnud, et keelab kirjutada heade tavadega vastuolus olevaid kommentaare ning iga kommentaator vastutab oma kommentaari eest ise.

Tehnokratt Peeter Marveti sõnul pannakse ka mujal maailmas vastutus kasutajale, lubades tal esineda pseudonüümi all, ent avaldades kohtu või politsei nõudmisel kasutaja kohta teada oleva info. Kuna lahendust vajanud juhtumeid on piisavalt, on välja kujunemas ka tavad, mis peaksid aitama tagada selle võimaluse väärkasutused. "Suuremad USA interneti-teenusepakkujad annavad enne kasutaja andmete väljaandmist võimaluse jääda anonüümseks ja kaitsta oma õigust advokaadi vahendusel. Nõuded väidetavalt ebaseaduslik sisu maha võtta saadetakse aga edasi Chilling Effects Clearinghouse'ile, mis need oma veebilehel avaldab, tagades protsessi läbipaistvuse."

Marvet lisas, et vaatamata erinevustele seadusandluses tasuks teiste riikide kogemust ja IT-õiguse visionääre tähelepanelikult jälgida: „Ajal, mil esimese mulje minust loob mitte lips või soeng, vaid nimeotsing Google'is ja mil me lastel soovitame internetis mitte oma tegelikke andmeid avaldada, on pseudonüümsus ainuvõimalik, ent kellelgi ei tohiks tekkida eksiarvamust, et see on võrreldav anonüümsusega."

Delfi haldab 8 internetiportaali: eesti- ja venekeelsed portaalid Eestis ja Lätis, kolme portaali Leedus ning uudisportaal Ukrainas. Päevas külastab Delfi internetilehekülgi ligi 900 000 inimest. Kokku on Delfil ca 2,5 miljonit kasutajat. Eestis külastab Delfit igapäevaselt 244 000 inimest ja kokku on Delfil Eestis 600 000 kasutajat.

Autor: Haldusuudised.ee