3. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Merksi juhatuse esimees Ivar Geidans andis intervjuu Läti majanduslehele Biznes i Baltija, kus rääkis pikemalt rahvusraamatukogu projektist.

Muu seas arutles Geidans lehes ka teemal, mis on korruptsioon ning märkis: "Meie siin Lätimaal oleme ka eetika poole teel".

Järgnevad Läti ajakirjaniku esitatud küsimused Geidansile.

Läti rahvusraamatukogu konkursil figureerib Teie pakkumises summa 87 miljonit latti (1,95 mld kr). See on poolteist korda väiksem kui Läti konkurentide ühispakkumine 139 miljoni latti (3,1 mld kr), mille esitas Skonto buve, RBS Skals ja Re Re konsortsium. Kust sündis Teie pakutud 87 miljonit latti?

Läti firmade pakkumised olid vastavalt 139 miljonit ja 180 miljonit latti. Nende kahe pakkumise vahe on juba ligi 40 miljonit. Meie pakutud 87 miljonit latti on 50 miljoni võrra vähem vähem kui ühtede konkurentide pakkumine. Siinkohal peaks tellija huvi tundma, miks see vahe nii suur on. Esitasime tellijale detailse eelarvestuse, milles olid kirjas kõik nüansid.

140 miljonit latti 40 000ruutmeetrisele krundile ehitamise eest tundub minu jaoks ebaadekvaatselt suure summana. See teeb ruutmeetri maksumuseks 3500 latti (78 505 kr). Merks ehitab modernseid hooneid 1000latise (22 430) ruutmeetri hinnaga. Oleme kindlad oma välja pakutud summas ja kalkulatsioonides.

Konkursi esimesest voorust loobusite ise, teisest visati teid välja, tuues põhjuseks teie emaettevõtte Merko Ehituse ja tema juhi Toomas Annuse ümber lahvatanud korruptsiooniskandaali. Miks?

Meid lihtsalt ei taheta näha rahvusraamatukogu konkursil ja ongi kõik. Põhjuseks võib olla see, et ei taheta, et rahvusraamatukogu hakkaks ehitama välismaise päritoluga ehitusettevõte. Tellijale peaks just konkurents meelepärane olema. Siinkohal tuleks hästi kaaluda, kumb on tähtsam argument, kas Eestis lahvatanud korruptsiooniskandaal või 50 miljoni latine vahe. Kumb on tähtsama kaaluga, kas skandaal või fakt, et Läti maksumaksjale läheks ehitus 50 miljonit kallimaks?

Kui juba jutt sellele teemale läks, siis äkki valgustaksite meid Merko Ehituse skandaali tagamaadest?

Eestis ja Lätis tõlgendatakse korruptsiooni erinevalt. Meil Lätis on asjad nii, et kui kellelegi, kellel on suur kohver või ümbrik rahaga peale satutakse, käsitletakse seda kui korruptsiooni. Eestis aga piisab ainult kahtlusest, et kedagi eelistati kellelegi. Näiteks, miks mõni ametnik otsustas nii ja mitte teisiti. Skandinaaviamaades on suhtumine aga veelgi teravam, seal on tähtsaks küsimuseks eetika. Meie siin Lätimaal oleme ka sinna poole teel.

Autor: Haldusuudised.ee