15. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muu hulgas soovitas hindamisgrupp tunnistada kuriteoks poliitikute aktiivne mõjuvõimuga kauplemine ja kaotada praegused nn hallid tsoonid juhtumitelt, kus poliitik ei küsi soodustust või raha mitte iseendale, vaid kolmandatele isikutele.

Kõik need soovitused peab Eesti riik täitma järgmise aasta oktoobriks. Suunised ise on aga järgmised:

1. Laiendada otse või kaudselt erakondadega seotud nn sidusorganisatsioonide määratlust ja teha erakondadele kohustuslikuks lülitada need üksused nii oma aastaaruannetesse kui ka valimiskampaania rahastamise aruannetesse.

2. Tagada, et erakondade liikmemaksud ei kahjustaks annetuste läbipaistvuse põhimõtet.

3. Nõuda erakondadelt, sõltumatutelt kandidaatidelt ja valimisliitudelt üksikasjalikumaid ja täielikumaid aruandeid valimiskampaaniate kohta, milles tulud ja kulud oleksid ettenähtud viisil eraldi loetletud.

4. Nõuda erakondadelt, sõltumatutelt kandidaatidel ja valimisliitudelt saadud annetuste (nii rahaliste kui ka mitterahaliste) avaldamist seadusega kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike järel, kui vaja, siis ka valimiskampaania kestel.

5. Erakondade aastaaruannete avaldamise ajakava peab olema seadusega täpselt kindlaks määratud.

6. Lisaks kampaania rahastamise kontrollimisele tuleks kontrollida ka erakondade muud majandustegevust.

7. Teha erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine ülesandeks sõltumatule organile, kellel on mandaat, volitused, raha ja töötajad rahastamise tõhusaks kontrollimiseks, poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevate eeskirjade võimalike rikkumiste uurimiseks ja kui vaja, siis ka saktsioonide kehtestamiseks.

8. Kehtestada olemasolevate kriminaalkaristustele lisaks paindlikumaid sanktsioone erakondade ja valimiskampaaniate rahastamist käsitlevate eeskirjade rikkumise korral, sh ka haldussanktsioone.

9. Näha ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid juhtumiteks, kui valimistel osalejad rikuvad kampaaniat käsitlevaid eeskirju ning nõuda, et kandidaadid ja valimisliidud tagastaksid ebaseaduslikud annetused annetajale või riigi eelarvesse.

10. Tagada, et poliitikutele aktiivse ja passivse altkäemaksu andmine tunnistatakse kuriteoks korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni kohaselt.

11. Muuta praegu kehtivaid õigusakte, mis käsitlevad altkäemaksutemaatikat erasektoris nõnda, et oleks selgesti hõlmatud kõik erasektori üksusi juhtivad või nendes mis tahes tööülesandeid täitvad isikud.

12. Tunnistada kuriteoks aktiivse või passiivse altkäemaksu andmine oma riigi või välisriigi vahekohtunikele korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolli kohaselt ja allkirjastada see õigusakt võimalikult peatselt.

13. Tagada, et pistise andmise süütegu, kui sellele on eelnenud varasem altkäemaksu andmine, võetakse arvesse raskendava asjaoluna.

14. Tagada aktiivse ja passiivse altkäemaksu süüteo tõlgendamine viisil, mis hõlmab ka juhtumid, mille puhul saadud soodustus polnud mõeldud ametiisikule endale, vaid kolmandale isikule.

15. Tunnistada kuriteoks aktiivne mõjuvõimuga kauplemine kui iseseisev süütegu, lisada soodustuse nõudmine passiivse mõjuvõimuga kauplemise süütegude hulkaning selgitada mõistet "mõju ebaseaduslik kasutamine" nõnda, et kõik sarnased juhtumid oleksid hõlmatud.

16. Kaotada mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise nõue välisriigis toimepandud altkäemaksu andmise ja mõjuvõimuga kauplemise süüteo puhul.

17. Kehtestada jurisdiktsioon välismaal toimepandud altkäemaksu andmise ja mõjuvõimuga kauplemise süütegude suhtes, mille on toime pannud või milles osalevad Eesti ametiisikud ja riigisiseste täiskogude liikmed, kes ei ole Eesti kodanikud.

Autor: Haldusuudised.ee