2. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Saime valmis oma iga-aastase majandusülevaate, mis on läinud pessimistlikumaks kui läinud aastatel,“ tutvustas Hansapank Marketis vanemanalüütik Maris Lauri Hansabank Marketsi majandusülevaadet.

„Maailmas on asjad läinud oluliselt halvemaks, kui jaanuaris prognoositi. Vähe sellest, et kehvade väljavaadete juures on ootused ääretult mitmekesised, näiteks intresside osas oodatakse Ameerikas nii tõusu kui langust ning nende vahe on äärmiselt kõrge, mõjutab see ääretu ebakindlus ka meie prognoosi,“ rääkis Lauri.

„Eesti, Läti ja Leedu suhtes on välised tegurid avaldanud negatiivset mõju, mis on majanduskasvu prognoosid kehvemaks muutnud. Inflatsiooni ootused on läinud suuremaks. Praegu näeme, et kolmes riigis nõrgeneb sisenõudlus. See on toonud kaasa majapidamiste väheneva tarbimise, investeeringute languse ning Eestis ka valitsuse kulutuste tugeva pidurduse. Valitsuskulutuste kasvu tugevat pidurdust on tuleval aastal oodata ka Lätis ja Leedus," ütles Lauri.

Lauri sõnul käesoleval aastal olulist langust ekspordis näha ei ole.

„Eksport on toimunud kõigis kolmes riigis oluliselt paremini, kui tegelikult loodeti. Mis omakorda osutab sellele, et majandused on olnud võimelised ebasoodsate tingimustega suhteliselt hästi kohanema,“ sõnas Lauri, lisades, et mõningane ekspordi aeglustumine toob kaasa ainult head.

„Ekspordi mõningane aeglustumine toob kaasa jooksevkonto vähenemise ning sellega väheneb välisvõla kasv,“ rääkis vanemanalüütik, lisades, et ekspordiosas ollakse optimistlikud seetõttu, et kukkunud on vaid mineraalkaupade eksport."

Vanemanalüütiku sõnul on väga vähe tõenäoline, et Vene naftatransiit Eestisse tagasi tuleb. Naftatransiit läheb läbi Venemaa sadamate ja enne kui Vene sadamad seisma ei jää, käib naftavoog eelkõige läbi nende, märkis ta.

„Hinnakasv peaks meil nüüd tasapisi taanduma hakkama. Nagu nägime märtsis, pidurdus Eestis hinnakasv, Lätis on hinnakasvu pidurdumist onoodata aasta teisest poolest,“ rääkis Lauri.

Vanemanalüütiku sõnul on impordi kasv viimasel ajal olnud olulisemalt väiksem kui ekspordi kasv. Eesti neljanda kvartali import oli väga tugevalt mõjutatud aktsiisikaupade kokkuostmisest. Seetõttu oligi aasta alguses nende kaupade import väiksem.

„Import jääb kehvaks, selle põhjuseks on nõudluse vähenemine, kuna nõudlus tuleneb sisenõudlusest ja investeeringutest. Kui tarbijad kulutavad vähem siis ka investeeritakse vähem, mille tulemusena langeb ka import. Näeme, et import kukub mitmes kategoorias, üldiselt küll kauba põhikategooriate lõikes. Kui tarbimine ja investeeringud hakkavad kasvama, võib eeldada, et import hakkab ka tasapisi kasvama, loodetavasti on selleks ajaks Eesti tootjad nii palju arenenud, et kui kasv ei tule kiire, siis piiratakse ka importkaupade sissetoomist," rääkis Lauri.

Autor: Haldusuudised.ee