2. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõningad koondatud töötajad leiavad uue töö suhteliselt kiiresti, kuid paljud koondamised toimuvad piirkondades, kus uute töökohtade pakkumine on vähene, ja seal suureneb struktuurne tööpuudus. Näiteks kasvab töötus Narvas, väiksemates linnades ning teatud ametioskustega töötajate seas.

Analüütikud ei usu, et suhteliselt madal tööjõu liikuvus Eestis suureneb kohe koos töötuse kasvuga, vaid alles 4-6 kuu möödudes koondamisest. Seega võib tööjõu liikumine suureneda alles aasta lõpus.

Analüütikute arvates ei tohiks tööjõu lahkumine Eestist sel ja tuleval aastal oluliselt kasvada, kuigi lühiajalised tööperioodid välismaal tõenäoliselt suurenevad. Sihtriigiks on tõenäoliselt Soome, kus majanduskasv jääb suhteliselt tugevaks ning tööjõupuudus on üks olulisi kasvu takistavaid tegureid.

Tulenevalt töötajate positsioonide nõrgenemisest tööturul peaks ka palgakasv sel aasta ning tuleva aasta esimeses pooles aeglustuma. Analüütikute hinnangul kasvavad palgad tänavu 12% ja tuleval aastal keskmiselt 8% võrra.

Selle aasta suhteliselt tugeva palgakasvu põhjustavad avaliku sektori palgatõus ja mullu makstud preemiad. Tuleval aastal tugevneb hõives toimuva struktuurinihke mõju keskmisele palgale. Nimelt väheneb madalapalgaliste töötajate arv vallandamise tõttu ning kõrgema palga ja kvalifikatsiooniga töötajate arv kasvab. Samas on suhteliselt tõenäoline, et mõningates sektorites palgad langevad. Mõningates sektorites võib palk väheneda ka väiksemate preemiate ning töötundide arvu tõttu.

Kui inflatsioon ja töötuks jäämise hirm sunnivad praegu majapidamisi kulutusi kokku hoidma, siis tulude tegelik langus mõningates sektorites ning kasvav tööpuudus peaks hakkama tarbijate kulutusi piirama selle aasta teises pooles või hiljemalt tuleva aasta alguses.

Autor: Haldusuudised.ee