14. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui oleks lasknud teha projekti, poleks tekkinud ehitajaga erimeelsusi ja lodžade piirded saanuks valgete asemel tumedad," pidas Õismäe tee 5 korteriühistu esimees Andres Lobanov tänavapoolsete lodžade kinniehitamisel saadud kogemust õpetlikuks. Sel aastal kavatseb ühistu hoovipoolsed lodžad kinni ehitada siiski projekti alusel. Liiatigi peakski ju projekt tema veendumusel olema justkui ehitusloa eest…

Uhkusega tõdes Lobanov, et maja lodžadele suutis ühistu tagada ühesuguse väljanägemisega kokkupandavad klaasid. "Üks oli vastu, kuid saime ka tema nõusse. Ei saa ju lubada alternatiive, muidu tulevad lodžad kui kanakuudid," välistas ta kindlameelselt allumatuse ühistu üldarvamusele.

Kuna ehitusseaduse järgi on rõdu või lodža kinniehitamine maja piirdekonstruktsiooni muutmine, siis tuleb Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktori Rain Seieri sõnul kindlasti ehitusluba hankida. Läheb ju siin arvesse kogu paneelmaja ehitusalune pind, mis ulatub ehitusloa vajalikkuse 60 m2 miinimumnõudest üle. Samas tunnistasid nii Seier kui ka Tartu arhitektuuri- ja ehitusosakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint, et omavalitsus ei hakka kinniehitamise asjus korteriomanikega asju ajama. Jutule võetakse vaid ühistud tervikuna - hoonete ühtse linnaruumilise ilme nimel.

Siiski on kogu tegevuse aluseks kõigi korteriomanike kui kaasomanike nõusolek.

Tartu linn pakub ühistutele tüüpseid projektlahendusi, mille juurde tuleb 2000kroonise riigilõivu abil taotleda ka ehitusluba. Tallinngi pakub näiteks Mustamäel tüüpseid projektlahendusi. Kui ühistu soovib saada eriprojekti, siis tuleb tulla omavalitsuse arhitekti juurde eskiisprojektiga, mille alusel väljastatakse projekteerimistingimused. Viimaste põhjal valminud arhitektuurse eelprojektiga saab taotleda ehitusluba.

Omavolilise või projekti eirava kinniehituse eest saab korteriomanikku väärteomenetluse korras trahvida 18 000 krooniga. Samas on see Ainti sõnul võimalik vaid siis, kui saadakse jaole kohe, enne teo kaheaastast aegumist.

"Kui ühistu püüab ise omavolilistest kinniehitustest lahti saada, siis linn tuleb hea meelega appi menetlema," osutas Aint isepäiste ohjamise hoovale. Allumatut korteriomanikku suunab lammutamisele ka 10 000 krooni suurune sunniraha, mida omavalitsus saab määrata iga kuu.

Siiski peaks fassaadi puhtuse eest seisma Seieri veendumusel ühistu ise - nii saab ta lammutuskulud sisse nõuda. Pealegi peaks ühistuid kannustama ühtse fassaadi poole ka Kredexi kaudu saadav 10protsendine ehitushüvitus.

Kommentaar Dmitri Bruns

Tallinna peaarhitekt 1960-1980

Rõdude kinniehitamisele olen kategooriliselt vastu! Lodžade kinniehitamise vastu ei vaidle ma tingimusel, et tervele majale tuleb teha ühtne projekt, millega on kõik korteriomanikud nõus. Vastasel juhul on tulemuseks virvarr ja kaos.

Rõdusid kinni ehitada on tehniliselt raske ja kallis.

Minu ajal oli üksainus lodža kinniehitamise katse Lasnamäel. Seda märkas kontrollinspektsioon. Korteriüürnikule anti korraldus kinniehitus maha lõhkuda, kuid ta keeldus. Siis lammutas majavalitsus selle ise maha ja esitas üürnikule arve.

Lisaks kajastasime seda toonases linnalehes Õhtuleht ja edasi valitses selles suhtes vaikus. Nõukogude ajal pidid majade fassaadid säilitama puhtuse, isegi pesu kuivatamine piirdest kõrgemal oli keelatud.

Meie kliimas on lodža ilus, pakub varju ja varjudemängu, kuid funktsionaalselt on see kasutatav vaid kaks kuud. Seega otstarbekamad oleksid kinnised erkerid või ka prantsuse rõdud.

Autor: Haldusuudised.ee