21. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Enamusel juhtudest on olnud põhjuseks see, et kindlustusvõtja pole tutvunud kindlustustingimustega ning soovib seltsilt selliste kahjude hüvitamist, milleks pole alust," vastas ERGO Kindlustuse kommunikatsioonijuht Anu Vahtra-Hellat aripaev.ee-le.

Finantsinspektsiooni aruandest selgub, et ERGO kindlustuse vastu on esitatud kõige enam kaebusi.

Vahtra-Hellat leiab, et nende avalduste valguses ei saa tõmmata otsest paralleeli kahjukäsitluse kvaliteediga. Siiski möönab ta, et nende avalduste seas on ka selliseid, kus oleme oma varasemat otsust muutnud: näiteks 2 juhtumil oleme oma lepingu tingimusi kliendi kasuks tõlgendanud ning 1 juhtumil tulime kliendile osaliselt vastu ning maksime täiendava hüvitise.

Vahtra-Hellati sõnul on suure hulga kaebuste tekkimisel veel küks põhjus. "Juhime teadlikult oma klientide tähelepanu võimalusele lahendada keerukamad juhtumid kohtuväliselt ja saada hinnang meie otsusele kolmandalt osapoolelt," selgitas ta. Vastav selgitus on esitatud kõikide ERGO Kindlustuse ASi kindlustuspoliiside pöördel. Ükski Finantsinspektsioonile kaebuse esitanud klient pole vastuse saamise järgselt pöördunud hagiga kohtu poole, selgitab ta.

Lõpuks lisab ta, et ERGO Kindlustust tuleks võrrelda teiste kahjukindlustusseltsidega, mitte elukindlustusseltside ega pankadega, sest tegevusalad on erinevad.

Autor: Haldusuudised.ee