26. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Täna on suund on tööpakkumiste arvu vähenemisele ja tööotsijate arvu kasvule,“ sõnas tööotsingu portaali Hyppelaud juht Catrin Plaser.

Plaseri tõi näiteks, et portaalis Hyppelaud kandideerib täna ühele tööpakkumisele 50% enam inimesi kui aasta tagasi.

„Aasta tagasi oli väga raske leida vabadele töökohtadele uusi inimesi ning värbamisprotsess oli ettevõtete jaoks aeganõudvam ning kulukam. Täna leiab töötaja väiksema aja ja rahakuluga. Kuid pean mainima et head spetsialisti ja pühendunud oskustöölist on ka täna raske leida. Õnneks aga kandideerijate arvu kasv ühele kohale võimaldab siiski suuremat valikut kui möödunud aastal,“ möönis Plaser.

Portaali juhi sõnul on kasutajate arv kasvanud 25%, töökuulutuste arv aga vähenenud 20% võrra. „See on tingitud sellest, ettevõtted tänases majandussituatsioonis vaatavad üle ka oma kulutused personalile ja tööjõule ning võimalusel suunatakse tööülesannete täitmist ringi ja vaadatakse ümber vastutusalad ning ametijuhendid,“ rääkis juht.Küsimusele, kas inimesed ostivad endiselt aktiivselt tööd, vastas Plaser, et muidugi otsivad. „ Jah muidugi otsivad inimesed aktiivselt tööd, sest laenud tuleb ju maksta ja pere toita. Vastu suve on märgata mõningast aktiivsuse vähenemist, sest töökoha vahetusest peale enne suvepuhkusi praktiline inimene eriti ei mõtle. Kes aga ilma tööta, see lihtsalt ei saa lubada endale suvi otsa tööta jäämist,“ kirjeldas Plaser praegust tööturul valitsevat.Küsimusele, millises sektoris töökäsi napib, märkis Plaser, et vastu suve on kasvanud tööpakkumised eelkõige teenindussektoris, mis on seletatav mitmete ametikohtade hooajalisusega - suveasendajad, hotellid, restoranid, jm suvised ametid, kus töökäsi on suviti rohkem vaja kui talveperioodil. Ka ehitussektoris on ju suvi parim aeg.„Arvan, et kõrgharidusega töötajal on vahest ehk raskemgi kvalifikatsioonile vastavat tööd leida, sest Eestis on kõrgharidusega inimeste üleprodutseerimine toimunud juba aastaid,“ kirjeldas Plaser kõrgharidusega tööotsijate positsiooni tööturul.

Siiski jääb pelgalt keskharidusest naise sõnul väheks selleks, et saada head ja õiglaselt tasustatud töökohta. „Ütleksin nii, et parim haridus on kesk-eriharidus või mingi muu erialane haridus. Need inimesed ei tohiks küll tööta jääda. Suurtes kogustes ärijuht ja rahvusvahelisi suhteid tudeerinud noored on kardetavasti kõige suurem grupp, kellel raske tööd leida,“ rääkis Plaser.

Autor: Haldusuudised.ee