9. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vahter ütles, et kinnisvaraarendajad kasutasid palju aastaseid ärilaene, kus kogu laenu põhiosa tulnuks pangale tagasi maksta laenuperioodi lõpuks. Kui aga laenuraha tagasi maksta ei tahtnud või seda polnud, pikendati lepingut järgmise aasta võrra.

Ärilaenu oli lihtne pikendada ja seda tehti algse lepinguga samadel tingimustel. Piisas vaid panka saadetud e-kirjast, rääkis Vahter ja lisas, et enam neid laenulepinguid samadel tingimustel ei pikendata. Pank nõuab kõrgemat intressi, lisatagatisi, projekti omafinantseeringu suurendamist või arvutab maksed annuiteetgraafikule. See tähendab, et iga kuu tuleb kustutada osa laenu põhiosast.

"Arusaadav, et pankadel on ärilaenudega seoses tekkinud hirm," kommenteeris Vahter. Tema sõnul on tekkinud tõsine risk, et laenude tagasimaksmise asemel läheb osa ärimehi kergema vastupanu teed ning laseb firma pankrotti.

"Enne antakse auto ära ja lastakse ettevõte pankrotti, kui inimene loobub kodust. Mida pank sellest võidab, kui ta küsib eluasemelaenu võtjalt lisatagatist? Nii kaua kui inimene suudab laenu teenindada, pank teda ei puutu. Pigem kaasneb lisatagatise nõue ärilaenudega," võrdles Vahter kodu- ja ärilaene.

Vahter lisas, et praegu on pangad juba nii hellad, et isegi paaripäevasele tagasimakse hilinemisele järgneb panga märgukiri, ja kui raha ruttu ei tule, annab pank tagatisvara realiseerimiseks kolmekuulise tähtaja.

Autor: Haldusuudised.ee