11. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehele Indrek Holstile jääb mõistetamatuks, kuidas inimene on pidanud oma 2. samba pensionifondi pensionit kogudes aru saama investeerimisriskist, aga väljamaksete faasis riigi hinnangul seda ta teha ei oska.

Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialist Kertu Fedotov kinnitas, et eelnõu kohaselt ei ole investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ega ka sellise kombineeritud kindlustuslepingu, kus üks osa oleks investeerimisriskiga, sõlmimine kindlustuspensioni lepinguna lubatud. Ta tõdes, kuigi investeerimisriskiga lepingud võivad pakkuda täiendavaid võimalusi (nt kõrgemat tootlust) kindlustusvõtjatele ja olla seega positiivsed, on hetkel nende kasutamisest kindlustuspensioni lepingutena loobutud. Selline otsus sai tema sõnul tehtud põhjustel, sest:

1. Eesti elukindlustusturul ei ole elukindlustuslepingute väljamaksete faasis praktikas veel kasutusel puhtaid investeerimisriskiga ega ka investeerimisriski osaliselt sisaldavaid kombineeritud lepinguid, mille kohaselt tehakse isikule kokkulepitud perioodi jooksul või surmani väljamakseid, mistõttu puuduvad selles osas kogemused nii kindlustusandjatel kui klientidel;

2. investeerimislisaga kindlustuspensioni lepingu kasutamine vähendaks klientide jaoks erinevate kindlustuspensioni lepingute pakkumuste võrreldavust ning hägustaks nii ka konkurentsi kindlustusandjate vahel;

3. kuivõrd kindlustusandjad oleksid motiveeritud müüma investeerimislisaga kindlustuspensioni lepinguid, kus vähemalt osaliselt ei tule neil endil investeerimisriski kanda, survestaksid nad selle toote müüki tõenäoliselt ka oma müügikanalites. Sellega aga ei oleks tagatud, et osakuomanikud sõlmiksid oma nõudmistele ja huvile vastavat liiki kindlustuspensioni lepinguid.

Fedotov tõdes, kuigi pensioniealiste osakuomanike hulgas on ka selliseid, kes omavad piisavalt kogemusi ja informatsiooni ning oleksid võimelised hindama investeerimislisaga kindlustuspensioni lepingu sobivust või mittesobivust, hindab rahandusministeerium riski, et investeerimislisaga kindlustuspensioni lepingute lubamine tooks kaasa selliste lepingute müügi ka osakuomanikele, kelle ootustele selline leping ei vasta, siiski liialt kõrgeks. „Lisaks sellele on kogu kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem juba eelnõu kohaselt välja pakutud valikute puhul piisavalt keeruline ning investeerimislisaga kindlustuspensioni leping suurendaks keerukust veelgi,“ rõhutas ta.

Autor: Haldusuudised.ee