19. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aripaev.ee küsis Rohuniidult hinnangut Eesti praeguse kindlustusturu olukorra kohta.

Kuidas on praegu Eesti kindlustusturu olukord ja milline oli seis viimastel aastatel?

Kindlustuskelmuste üldarv ei ole kasvanud, kuid muutunud on kelmuste iseloom. Kui varem oli rohkem n-ö üksiküritajaid ja pettused ei olnud ette planeeritud, siis nüüd on sagenenud juhtumid, kus kindlustuselt väljanõutavad summad on märkimisväärselt suuremad ja tegevus on organiseeritud.Eraldi võib välja tuua, et võrreldes varasemate aastatega on vähenenud sõidukite vargused, seda kindlasti paljuski ka tänu Eesti politsei heale tööle.

Kas pettusi on hakanud ilmnema varasemast rohkem?

Viimase poole aasta jooksul on If Eesti Kindlustuses sagenenud juhtumid, kus õnnetuste ja varguste objektiks on kallimad autod ning osal juhtudel oleme tuvastanud ka kindlustuspettuse. See võib olla seotud Eesti majandusolukorraga, kus inimesed ei suuda enam täita oma kohustusi pankade ees ja tihti ongi see peamiseks ajendiks.

Kuidas If pettusi lahendab? Kuidas ennetab?

Igale konkreetsele juhtumile läheneb If Eesti Kindlustus individuaalselt, reeglina on lõpptulemuseks see, et anname materjalid edasi politseisse, kus siis alustatakse kriminaalmenetlust. Jälgime eraldi kahjususe statistikat, vajadusel rakendame lisaturvanõudeid teatud liiki sõidukitele ja varale. Eraldi jälgime kliendisegmente, kes on varem kahtlusi tekitanud. Lisaks teeme tihedat koostööd teiste seltsidega.

Kui suurt kahju petturid Ifile ja kogu Eesti kindlustusturule oma tegudega tekitavad?Kui lähtuda üldisest statistikast Euroopas, siis ca 10% kogu väljamakstavatest kahjudest on kindlustuspettused.

Milline on eestlaste suhtumine petmisesse?Reeglina ei teadvusta inimesed, et kindlustusfirma petmine on kuritegu ning see on kriminaalkorras karistatav, millega võib kaasneda maksimaalselt 5 aastat vabadusekaotust.

Kuidas saaks olukorda kindlustusturul parandada?Suurendada inimeste teadlikkust ja teha rohkem ennetuslikku tööd selles vallas. Samas on kogu kindlustusturul toimuv tihedalt seotud üldise majandusseisuga riigis.

Kes peaksid selleks aktiivsemalt tegutsema?Peamiselt muidugi kindlustusseltsid ise, kes peaks olema eestvedajaks. Samas on tähtis roll ka riigil oma erinevate institutsioonidega. Väga oluline osa on ka meedial, kes aitab kujundada inimeste arvamust.

Autor: Haldusuudised.ee