1. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskvalitsuse koosseisu kuuluv riiklik pensionikindlustus on eelnevatel aastatel (v.a 2007) olnud puudujäägis ning puudujääk püsib ka perioodil 2008-2011, seisab Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008- 2011 eesmärgis number kolm.

Kuna 2007. aasta sügisel muudeti pensionide indekseerimise korda, siis pole lähiaastatel pensionikindlustuse ülejääki oodata ka sotsiaalmaksu kiire laekumise korral.

Pensionikindluste reservi maht ulatus 2007. aasta lõpu seisuga 6,1 miljardi kroonini. Hoolimata suhteliselt suurtest pensionikindlustuse reservidest on Eesti pensionikindlustuse süsteem 2008. aastal kehtivate tingimuste järgi nõrga finantsilise jätkusuutlikkusega.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on juba 2011. aastal tänased reservid kasutatud ning pensionide maksmiseks tuleks leida täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Ka pensionikindlustuse II samba positiivne mõju pensionikindlustuse tasakaalule saavutatakse alles kümnete aastate pärast, mistõttu võib vahepealsel perioodil pensionikindlustuse täiendav rahavajadus ulatuda kümnetesse miljarditesse kroonidesse.

Nii nagu enamikes Euroopa riikides, muutub pikemas perspektiivis ka Eestis pensioniealise elanikkonna (vanuses 65 eluaastat ja enam) ja tööealise elanikkonna suhe (15-64 eluaastat) tänasega võrreldes oluliselt halvemaks. Kui täna on Eestis iga pensioniealise elaniku kohta neli tööealist inimest, siis Eurostati prognoosi kohaselt on see suhe juba aastaks 2030 muutunud üks kolmele.

Ühe abinõuna kavatsetakse strateegia kohaselt tõsta aastaks 2009 sotsiaalmaksu miinimumkohustuse aluseks olevat summat eelneva aasta kuupalga alammäärani, 2008. aastal on see veel 75% eelneva aasta kuupalga alammäärast, et tulla toime rahvastiku vähenemise ja vananemise põhjustatavate kulusurvetega.

Autor: Haldusuudised.ee