11. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Dilemma on sarnane - kuidas kärpida kulusid nii, et see ei lõikaks maha tuleviku kasvuvõrseid. Sarnane on ka järsk ärkamine eduunest, kus viimased aastad on buumi kütnud kuumav kinnisvaraturg.

1994. aastal alanud buumiaeg, kus keskmine majanduskasv oli 5-7 protsenti, lõppes mullu, kui kinnisvarahinnad hakkasid langema.

Selle aasta esimeses kvartalis kahanes Iirimaa SKP aasta arvestuses 1,5 protsenti, sundides valitsust äsja kogu aasta prognoosi kärpima. 3 protsendi asemel, mida ennustas valitsuse optimistlik eelarve veel läinud aasta lõpus, kasvab Iiri majandus tänavu heal juhul 0,5 protsenti. Teises kvartalis on oodata taas miinust, mis definitsiooni järgi tähendab Iirimaale esimest majanduslangust 1983. aastast.

Nii nagu Eestis, on Iirimaal SKPs väga suur osa ehitusel (15%). Kui mullu sai veel valmis 78 000 uut elamut, siis tänavu tuleb number poole väiksem. Just ehituse arvel on ka suurim tööpuuduse kasv - juunis jõudis töötus 5,7 protsendile, mis on 10 aasta kõrgeim.

Tarbijad vaatavad tulevikku süngelt ja piiravad kulutusi, lisaks õõnestab ostujõudu 5% inflatsioon. Firmad vähendavad investeeringuid, eksporti pärsivad tugev euro ning peamiste eksporditurgude Suurbritannia ja USA majandusraskused. Samal ajal euroala laenuintressid tõusevad.

Iiri valitsuse eelarvesse on majanduskasvu järsk pidurdamine löönud 3 miljardi euro suuruse augu. Valitsus tahab nüüd 2009. aasta lõpuks kulusid kärpida kokku 1,5 miljardi euro (23 miljardit krooni) võrra, riskides langusele veelgi hoogu anda.

Valitsus paneb ette kärpida kõigi riigiasutuste palgakulusid 3%, jätta ära ministrite ja kõrgete riigiametnike lubatud palgatõus ning vähendada kulutusi konsultantidele ja suhtekorraldusele.

Autor: Haldusuudised.ee