22. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

”Me ei ole spetsiaalselt vähendanud töötajate arvu ega läinud töötajate fikseeritud töötasude kallale,” kinnitas Luiga aripaev.ee-le ning lisas: ”Märkimisväärne osa AS Eesti Ehitus kontserni töötajate töötasudest on kujunenud tulemustasudest. Ehk kui ettevõttel läheb hästi, siis läheb hästi ka töötajatel. Kui AS Eesti Ehitus tulemused peaksid võrreldes varasemaga halvenema, siis tööjõukuludes kahaneb esmajärjekorras tulemustasude osakaal.“

Luiga sõnul on Eesti Ehitus on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule ning ettevõtte pea ainsaks ning suurimaks varaks on spetsialistid ja nendel olemasolev oskusteave. ”Vajadusel kasutame enne ära kõik muud kulude kokkuhoiu võimalused,” lisas ta.

Tulemustasud aitavad raske aja üle elada

Luiga rääkis, et ettevõttes, kus varasemate aastate tööjõukulude kasv oli tingitud töötajate tulemustasude kasvust, on turu ebakindlamatel perioodidel kindlasti paremas positsioonis kui need, kes maksid võrreldavat fikseeritud palka.

Finantsdirektori sõnul on praeguses turusituatsioonis väliskeskkonna muutused enim mõjutanud või mõjutamas alltöövõttu tegevaid firmasid. Korterelamute arendamise buum tekitas tema sõnul ehitusturul teatava ehitusvõimsuse puudujäägi, mis väljendus nii ehitusettevõtete sissetulekutes kui ka väljaminekutes.

Alltöövõtjad spetsialiseeruvad remonditöödele

„Sel perioodil tekkis juurde ebaproportsionaalselt suur hulk ehitusettevõtteid, peamiselt alltöövõttu tegevaid firmasid. Tänaseks on turul alanud ehitusettevõtete konsolideerumisperiood ning üsna mitmed elamuarendusbuumi perioodil asutatud peamiselt alltöövõttu teinud ehitusettevõtted peavad nüüd kas end edukalt ümber fokuseerima efektiivseteks infrastruktuuritööde, remondi- ja rekonstrueerimistööde tegijateks, leidma uued turud väljaspool Eestit või oma tegevuse kokku tõmbama.“

„0,6% tööjõukulude odavnemine ühes kvartalis viitab pigem tulemustasude ja/või ehitusobjektide mahtude erinevale ajastusele. Tavapäraselt peaks küll II kvartal võrrelduna I kvartaliga näitama ehitusturul mahtude kasvu. Avalikustatud ehitusindeks on seotud eelkõige erinevate hoonete ehitamisega seotud kulutustega, mistõttu annab kogu ehitusturust mõneti kallutatud pildi. Ehitustegevuse fookus Eestis on viimastel aegadel suundunud eluhoonete või hoonete ehituselt pigem infrastruktuuri objektidele.“

Tegelik tööjõukulude vähendamise vajadus ja võimalus tuleneb finantsdirektori sõnul järgnevatel aastatel eurorahade toetusel ettevõetavate infrastruktuuriobjektide ehitustööde mahtudest.

Skanska: meie palku alandanud pole

Skanska EMV AS juhatuse esimees Olle Horm ütles, et ehitusturu maht ja kasumimarginaalid on langenud, kuid ehitusfirmade põhiosa palkade langusest pole põhjust rääkida, kuna need on lepinguliselt fikseeritud. „Mis hakkab muutuma on projektimeeskondade tulemustasude suurus: madalamate kasumite korral langeb paratamatult ka tulemustasu summa,“ lisas Horm. 0,6% tööjõukulu muutust II kvartalis võrreldes esimesega, luges ta lihtsalt statistikaks. „Meil Skanskas praegu tööd on ja töötajate arvu ning palgatasemeid muudetud ei ole.“

Autor: Haldusuudised.ee