30. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pealinnas võrreldes aastataguse ajaga kasvanud relvastatud röövide osakaal, levinumateks kohtadeks on osutunud kasiinod ja tanklad. Ida piirkonnas jäävad röövlite teele peamiselt bensiinitanklad ja Lõunas lisaks eelnimetatule ka sularahaautomaadid. Vaid Lääne piirkonnas on kuritegevus jäänud võrreldes eelmise aastaga samale tasemele.

„Kitsastes majandusoludes jäävad eelkõige tööta just kvalifikatsioonita ja madala haridustasemega inimesed, küllap on need inimesed altimad ka kuritegevusega oma majanduslikku olukorda leevendama. See ei tähenda sugugi, et madala haridustasemega inimeste seas oleks vähe seaduskuulekaid ja häid inimesi,“ kommenteeris Paas aripaev.ee küsimust, kas seoses majanduslangusega võib kurjategijate arv kasvada.

Paasi sõnul on turvafirma tänavu eriti suurt tähelepanu pööranud sularahaga tegelevate ettevõtete turvalisusele. Lisaks sellele teevad turvajuhid klientide seas intensiivset selgitustööd ning arutletakse koos võimalike riskide üle. „Turvatöötajate koolitusel rõhutakse sellele, et häirele minnes võib ees oodata relvastatud kurjategija,“ lisas Paas.

Igakuisest statistikast Paasi sõnul kuritegude kasvu viimasel ajal märgata pole, kuid ta tõi välja, et sooritatud kuriteod on muutunud jõhkramaks. „Kasvanud ei ole mitte tabatud kurjategijate arv, vaid sooritatud kuritegude jõhkrusaste. Aina sagedamini on kurjategijatel relvataolised esemed, noad ja süstlad. Kuritegu ei ole sageli enam mitte purjuspäi sooritatud lollus, vaid planeeritud võõra vara omandamise akt. Kusjuures jõhker ja robustne, koos lõhkumiste ja rünnetega,“ selgitas Paas.

Autor: Haldusuudised.ee