31. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt ütles, et kuritegevuse tase on pikk protsess, mida ei mõjuta üksnes majandusnäitajad, seetõttu ei ole praegu kuritegevuse arvudes mingeid märgatavaid muutusi.

„Teatud üles-alla kõikumine kuritegevuse numbrites on normaalne. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et majanduslangus mõjutab eelkõige varavastast kuritegevust (peamiselt vargused ja röövimised). Uuringud on näidanud ka seda, et kuritegevust võib eelkõige suurendada ebavõrdsus ning vähem teised sotsiaalmajanduslikud näitajad. Teatav seos on ka tööpuuduse ning kuritegevuse vahel. Seega, kui suureneb ebavõrdsus ja tööpuudus, võib suureneda ka kuritegevus – mida suuremad on vastavad muutused Eesti erinevates osades, seda rohkem võib see hakata mõjutama kuritegevuse taset,“ sõnas ta ning lisas, et statistikaameti andmetel on suhtelise vaesuse tase on jäänud viimaste aastatega võrreldes samaks: vaeste ja rikaste tulude vahe ei ole oluliselt muutunud.

Söödi sõnul ei ole statistika kuritegevuse tõusu näidanud, pigem vastupidi. Vaadates varavastaseid kuritegusid, siis 2006. aasta esimesel poolaastal registreeriti varavastaseid kuritegusid 16 007, 2007. aasta esimesel poolaastal 14 069 ning 2008. aasta esimesel kuuel kuul registreeriti 13 157 kuritegu, sõnas ta. „Varavastaste kuritegude arvulisel võrdlusel võiks öelda, et varavastaste kuritegude arv on praegu pigem vähenenud varasemate perioodidega võrreldes, ent samas peab arvestama ka sellega, et 2007. aasta alguses oli ka väheväärtusliku asja vastu suunatud korduv vargus ehk korduv pisivargus kuritegu.“

Vargusi registreeriti 2007. aasta esimesel poolaastal 10 940, 2008. aasta samal perioodil oli registreeritud kuritegude arvuks 10 033. Seega vähenes varguste arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 907 kuriteo ehk 8% võrra. Röövimiste arv on jäänud sisuliselt samale tasemele ning tõusnud vaid 1% ehk kuue kuriteo võrra, ütles Sööt aripaev.ee-le.

Küsimusele, kas on täheldatud, et mõni piirkond on kurjategijatele eriti atraktiivseks muutunud, vastas kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja, et seda ei saa öelda, kuid pigem on piirkondi, mis on kurjategijatele alati olnud atraktiivsemad kui teised. Kõige enam varavastaseid kuritegusid registreeriti justiitsministeeriumi andmetel selle aasta esimesel poolaastal Tallinnas (5944 kuritegu), järgnesid Tartu (962), Narva (608), Pärnu (459), Kohtla-Järve (403).

Sarnane on olnud pilt ka eelmistel aastatel, nentis Sööt. Mõningaid kõikumisi on olnud maakondade lõikes: kui Tartumaal on varavastaste kuritegude arv vähenenud 19% ja Harjumaal 11% (Tallinnas 12%), siis Ida-Virumaal on see arv kasvanud 20% ja seda eelkõige varguste tõttu: kui 2007. I poolaastal registreeriti Ida-Virumaal 890 vargust, siis selle aasta I poolaastal registreeriti 1144 vargust.

Eile kirjutas aripaev.ee, et Turvafirma G4S pressiesindaja Katrin Paasi sõnul on täiesti loogiline, et tulenevalt majanduslangusest võib kuritegevus suureneda, tema sõnul on Tallinn jätkuvalt on kurjategijate lemmiklinn.

Autor: Haldusuudised.ee