GoBusi omanikel jaks lõppemas

Ähvardav kriminaalkaristus, kümned miljonid
kroonid kahjumit ja miinusesse vajunud omakapital - see on Eesti suurima
turuosaga bussifirma GoBus paari tegutsemisaasta tulemus.

GoBusi omanikel on vaja kiiresti valida, kas panna ettevõttesse veel miljoneid või kuulutada ettevõtmine pankrotistunuks. Seda nõuab negatiivse omakapitaliga ettevõtmiselt äriseadustik.

Kuidas GoBusi majandusseisu päästa, pole kolm omanikku Marcel Vichmann, Tiit Pruuli ja Anti Selge viimase sõnul veel päris täpselt otsustanud. Nad peavad seda tegema hiljemalt selle aasta lõpuks. "On variant, et me ilmutame sotsiaalset närvi ja paigutame 30-50 miljonit krooni juurde. Me sellesse täna väga ei usu," ütles Selge.

"Ma kardan, et ei ole kuskil silmapiiril näha seda, mille nimel neid miljoneid lisada lootuses, et see ühel päeval hakkaks tagasi tulema," märkis Tiit Pruuli. "Täna saavad sellest olukorrast aru ka omavalitsused ja riik. Lahenduste otsimine käib mitmes kohas."

Selge sõnul GoBusil pankrotti karta ei tule, sest võlad tasutakse emaettevõtte abil. "Kui GoBus peaks ka minema likvideerimise teed, siis kindlasti kustutatakse palgavõlad ja kindlasti ei jää me võlgu ka hankijatele. Me ei ole mingid tüngamehed, et sõidame bussidega ja siis kaome ära."

Selge sõnul on selle aasta jooksvad majandustulemused mullustest tunduvalt paremad. Ta oli veendunud, et 2009. aastal toodab GoBus juba kasumit, sest selle aasta jooksul lõppevad mitmed veolepingud, kus varem töötati alla omahinna. Ettevõtte omakapital langes viimase majandusaastaga 16 miljoni kroonisesse miinusesse, mis pole vastavuses äriseadustikuga. Et pääseda pankrotimenetlusest, tuleks GoBusi omanikel teha täiendavaid sissemakseid rohkem kui 30 miljoni krooni eest.

GoBusile esitati mais kriminaalsüüdistus, mille kohaselt andsid GoBusi tollased juhatuse liikmed 2006. aastal kahel korral altkäemaksu Valga maavanemale Georg Traðanovile, et see muudaks algselt kokkulepitud dotatsiooni suurust.

Kui kohus GoBusi juriidilise isikuna süüdi mõistab, võib firmat oodata kuni 250 miljoni kroonine rahatrahv või sundlõpetamine.

Kuigi GoBusi tütarfirmadel pole võimalikku karistust vaja karta, ilmus ettevõte Valga maakonnaliinide hankele ometi oma tütarfirma Automen kaudu. Seni on seda firmat rohkem teatud kui Tartus toimetajat.

Selge sõnul tehakse valik, mis nime all hankel osaleda, olenevalt maakonnast. "Automen on täna põhiliselt Lõuna-Eestit vedanud, firmal on tugevad juhid ja on mõistlik, et tema teeb pakkumise ka Valgas."

Pruuli kinnitusel ei ole sundlõpetamise hirmus tegevust tütarfirmadele üle kanda püütud.

Bussiettevõtjad ütlevad GoBusi tulemusi kommenteerides kui ühest suust, et kogu sektori probleemid on samad ja olukord raske.

"Hea, kui ettevõte on veel elus, kui sellised miinused on," ütles Mulgi Reiside juht Madis Lepp GoBusi käekäigu kohta.

"Nende aasta-paar tagasi tehtud hinnapakkumised olid ka alla õiget hinnaarvestust, eks see tegi ka väikest miinust. Aga see oli ka teistpidi neile kasulik, sest kui kaotad mõne maakonna hanke, kaotad ka maakonda tehtud investeeringud," lisas Lepp.

Bussijuhtide palgatõus mullu oli Lepa sõnul üks olulisemaid põhjuseid, miks ka Mulgi Reisid kahjumisse jäi.

"Bussiettevõtted on mures, et riigil pole rahalisi võimalusi ega juhtimisoskust maatranspordi arendamiseks. Hanked on vastu taevast läinud, sest riigil pole raha maatranspordi finantseerimiseks," kirjeldas Sebe juht Hugo Osula bussinduse seisu.

"Eks ka GoBusi õnnetus on see, et nad on saanud suure osa maatranspordist oma kätte ja lootnud, et riik seda finantseerib."

Lepa arvates ei tohiks GoBusile esitatud süüdistus osalemist hangetel mõjutada. "Praegu ei ole neid ju süüdi mõistetud ja eks edaspidi oleneb kõik sellest, kas oli või ei olnud (altkäemaksu andmist - toim)."

Ka väljendasid bussiettevõtjad pahameelt riigi otsuse üle teha suurinvesteeringuid raudtee arendamisse.

"Riik arvab, et bussiettevõtjad pingutagu ja optimeerigu veel ning küll nad omadega välja tulevad. Ei tule. Sisemisi ressursse, mille arvelt piirata, enam ei ole. Optimeerimine saab nüüd tulla ainult liinide kinnipanemise arvel," ütles Autoettevõtete Liidu sõitjateveo spetsialist Ivo Volt.

"Suurt matemaatikaoskust pole vaja eelarveridade lugemiseks, vaid kuluka infrastruktuuri arendamiseks. Küsimus pole 2008. aasta seisus, vaid 50 aasta perspektiivis. See on bussifirmade jaoks eksistentsiaalne küsimus," lisas Osula.

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised