8. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Personalipoliitika tõttu ametiühingute kriitikatulle sattunud ja kohtukulliga silmitsi seisev Tallink Grupp avalikkusele enda tegutsemismotiive ei selgita.

100 töötajat kõige uuemal laeval ilma kajutita

"Kõige uuemal laeval Baltic Princess on ligi 100 töötajat kajutikohata. Puhkeajal püütakse leida magamiseks paik, kus veidigi privaatsust ja rahu saada," iseloomustas Tallinki suhtumist enda töötajatesse Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juhatuse esimees Kaia Vask, kelle juhitav ühing vaidlustas oma hagis Tallinki töösisekorra eeskirjad.

Vase sõnul peaks igale laevapere liikmele jaguma kolm ruutmeetrit kajutipinda, sest nii sätestab sotsiaalministri määrus.

"Kajuti pindala ei tähenda siinjuures vaba põrandapinda, vaid see hõlmab kogu kajutit. Ka voodite ja kappide alust pinda," kommenteeris Vask. "On ametikohti, kus inimesed on kaks nädalat niimoodi laevas, et nad päikesevalgust rohkem ei näegi kui välistekil. Samas on ka seal käimine piiratud."

Saksa liini töötajad teenivad rohkem kui teised

Mis puudutab palkasid, siis Tallinki kolme Tallinna-Helsingi-Rostocki liinil sõitva Superfasti laeva kaptenid teenivad umbes viiendiku ja reatöötajad kuni 200 protsenti rohkem kui Tallinki teiste laevade eestlastest laevapere liikmed.

Nii saab näiteks Superfasti elektrik 24 000 krooni kätte, tema ametivend laeval Victoria I aga kõigest 8000 netokrooni kuus.

Aga laevadel on teisigi muresid. "Probleemideks on uute laevade vibratsioon, halvad keskastmejuhid, hirmutamine, pidev kontroll, usaldamatus ja töökoormuse kasv, samuti puuduvate laevapere liikmete asendamata jätmine, ka ei maksa Tallink kinni ületunnitööd. Eiratakse puhkeaja norme," loetles Vask.

"Puhkeaeg on tihti jagatud rohkem kui kahte ossa, kuid mereteenistuse seaduse järgi ei tohi laevapere puhkeaega jagada rohkem kui kaheks, kusjuures ühe katkestamatu puhkeaja pikkus peab olema vähemalt kuus järjestikust tundi," kirjeldas Vask. "Kaptenitele pole tagatud isegi kuuetunnist järjestikust puhkeaega. Nende tööpäev võib kesta üle 17 tunni. Ja nii kaks nädalat järjest. Ei saa oodata kvaliteetset teenindust töötajalt, kes pole saanud välja puhata ja keda pidevalt hirmutatakse."

Äripäev saatis Tallinkile tema personalipoliitika kohta 16 küsimust. Tallink Grupi kommunikatsioonijuht Luulea Lääne vastas lühidalt kõigile küsimustele korraga: "Tallinki personalipoliitikast on antud ülevaade ettevõtte keskkonna- ja sotsiaalse vastutuse aruandes "We Engage - Environmental and Corporate Social Responsibility Report 2006/2007"."

Tallinki töötajaid on läinud üle Viking Line'i palgale

Viking Line Eesti OÜ tegevjuhi Inno Borodenko sõnul ei ole neil probleeme laevadele töötajate leidmisega. Ka Tallinkist on neile õige mitu töötajat tulnud.

Borodenko sõnul on laevapere liikmeil võimalik puhkeajal kasutada jõusaale ja saunu, samuti on igale töötajale kindlustatud kajutikoht. Ta rõhutab, et vabal ajal võib töötaja erariietes laeval ringi liikuda.

Viking Line ei ole laevaperele eraldi sisekorraeeskirju koostanud. "Laevapere liikmete kohustused tulenevad kollektiivlepingust ja seadustest. Kõik laevapere liikmed on kohustatud järgima ohutusreegleid, mis tulenevad rahvusvahelise meresõiduohutuse korraldamise koodeksist," ütles Borodenko.

Siiski on Vikingi laevadel tulnud ette vajadust otsida laevapere liikme kajut läbi. "See on sunniabinõu, mida võib kasutada kapteni otsusel vaid äärmistel juhtudel ja kahtlustatava või tunnistaja juuresolekul," märkis Borodenko.

Kas ja kui palju erinevad Vikingi laevapere liikmete palgad sõltuvalt liinist? "Palgad tulenevad lipuriigi kollektiivlepingutest. Sama lipu all sõitvatel laevadel näiteks ettekandjate palkade erinevusi ei ole. Soome ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on palgatasemete erinevused väikesed," ütles Borodenko.

Tallinki põhimõtted: asendamatuid pole, head lastakse minema

Aastaid Tallinki reisilaeval teenindajana töötanud mees räägib, miks luusis Romantika üks kaptenitest laevas ringi, kuidas laeval Victoria I viltuse lipsu eest karistati ja mil moel pidi käituma, kui laevale saabusid Tallinki maapealse kontori töötajad.

Ville töötas Romantikal kuus aastat restorani administraatorina. Selle aja jooksul kerkis mehe reaalselt kättesaadav palk 6500 kroonilt 9000 kroonile. Kelner teenis umbes sama palju. Aga palk ei olnud ainus põhjus, miks Ville firma hülgas.

Ta räägib, et laevapere liige ei tohtinud puhkeajal Tallinki laeval erariieteski klientide seas liikuda.

"Romantikal oli üks kapten, kes jalutas laeval ringi ja kontrollis, et töökohustustest vaba meeskonnaliige ei viibiks koos reisijatega kuskil pubis või restoranis," toob Ville näite.

Viltuse lipsu pärast kaotas töötaja soodustused

Paraku tuli ikka ette, et ringi luusiv laevajuht kellegi reisijate alalt leidis.

"No siis sai eksinu noomituse. Karistusena rakendati ka kauplusest omahinnaga toodete ostmise võimaluse tühistamist," meenutas Ville. "Lõpuks oli ühel Tallinki laeval peaaegu kõigil laevapere liikmetel odavama ostmise võimalus tühistatud."

"Victorial võis üks kaptenitest odavama ostmise võimaluse tühistada näiteks seetõttu, et sul oli lips viltu ees," tõi Ville näite.

Ville sõnul ei olnud Romantikal ruume, kus vaba aega veeta. "Oli ainult mess ja messi tagaruum umbes 15 inimesele. Telekaga. Messist ei tohtinud me aga kohvitopsi või võileivaga väljudagi. Enda kajutisse minekust rääkimata," meenutab Ville.

Laevas ei jätkunud töötajatele kajuteid. Oma kajutit jagas Ville vähemalt ühe, aeg-ajalt lausa kolme inimesega. Neljakohalised kajutid olid aga tegelikult mõeldud reisijatele. Neid said töötajad kasutada vaid siis, kui laev ei olnud välja müüdud.

Ville sõnul on meeskonnaruumidesse paigaldatud kaamerad, et töötajate tegemisi jälgida.

"Tallinkis valitses arvamus: kui kuskil on rohkem inimesi koos, siis ju seal ikka midagi kahtlast toimub. Kui mõnda laeva direktorit juba kas või silmanurgast nägid, pagesid nurga taha, et ülemusele mitte jalgu jääda," rääkis Ville.

Vargustega võitlemiseks otsiti töötajaid läbi

Töötajate kajuteid ja riideid otsiti järjekindlalt läbi.

"Minu riided otsiti ühel korral läbi. Et mul midagi varjata ei olnud, siis ma nende läbiotsimiste pärast ei muretsenud," selgitas Ville. "Ma isegi ei mõista seda hukka, et Tallink niimoodi käitub, sest varastati tõesti mitmesuguseid asju. Nii kuulsin kohvi, mee ja muude toiduainete kadumisest," lisas ta.

Pigem solvas kelnerit ettevõtte personalitöötaja käitumine. Ville läks Tallinki kontorisse paluma, et ta elukohamuutuse tõttu saaks laevaliini vahetada.

"Soovisin Tallinki Silja laeval tööle hakata. Mulle ütles seal üks eestlasest personaliinimene, et tema küll ei peaks isegi mainima, et neil on keegi Ville siin, kes tahaks tulla Tallink Siljasse tööle," kirjeldas Ville. "Isegi see, et olen heas nimekirjas, ei tähenda midagi. Väga ülbe käitumine! Rullnoklik! Asendamatuid inimesi ei ole! Isegi need, kes on head, laseme ära!"

Ettevõtte keskastmejuht kui plaatinaklient

Teenindaja väitel olidki aeg-ajalt laevale jõudnud keskastmejuhid suurimat tähelepanu nõudnud kliendid.

"Siis algas kohe sinna-tänna sagimine. Et nad igal juhul rahule jääksid ega midagi salvavat ütleks," selgitas Ville.

"Pandi (Tallink Grupi juhatuse esimehe Enn Pandi - toim) ja Hanschmidti (Tallink Grupi nõukogu liikme Ain Hanschmidti - toim) pärast polnud kunagi sellist rabelemist," kommenteeris Ville.

Autor: Haldusuudised.ee