3. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Elamuehitus on täiesti seiskunud, ei ühtegi pinda ega vundamenti," ohkas betoonivaluga tegeleva Volari Betoonitööd OÜ juhatuse liige Aaro Kaasik. Näiteks eelmisel aastal ehitas firma ühe kortermaja, tegi valutöid kolmele ja valas viisteist vundamenti.

Ehkki nüüd on firmale päästjaks vaid põllumajanduslike ehitiste valutööd, on tulnud sellel aastal hindu langetada keskmiselt 15 protsenti. Ilmselt tuleb minna ka kasumi ja palkade kallale. Alla omahinna ehitamine oleks juba kahjum, tõdes osa töötajaid koondanud Kaasik.

Väikeelamute ehitamisele keskendunud Väikemaja OÜ juhataja Ervin Pahplum usub, et elamuehitus sel aastal enam ei elustu. Pealegi läheb see allamäge veel paar aastat ning kõige viletsam seis alles tuleb. "Tagasilöögid tulevad aasta-pooleteise pärast. Olukord kehveneb veel," lisas ta.

Süüdlastena nägi ta panku, kes enam laenu nii lihtsalt ei anna. Kel raha oli, neil on laen juba olemas, kel pole, need laenu ei saa, arutles Pahplum. Samas lahendust ta olukorrale ei osanud pakkuda, küll aga jäävad tema sõnul püsima need ehitusfirmad, kes suudavad kliente leida.

Kui Väikemaja OÜ on traditsiooniliseks ehituslikuks talveuneajaks omale töö leidnud, siis Volari Betoonitööd OÜ alles vaatab nõutult ringi. Ühtki mitmekuulist objekti, nagu möödunudtalvine Sürgavere ilmajaama radaritorn, veel ei paista. Siiski pole Kaasik lootust kaotanud.

Samas möönis Pahplum, et eks kevadel, kui talvine elamuehitus valmis, paistab, mis edasi saab. Kui elamuehitus siis elumärki ei näita, jäävad firmale kosutuseks vaid remonditööd.

Ehitusettevõtja ja endine ASi Skanska EMV peadirektor Jaanus Otsa näeb ehitushindade langustrendi jätku. Samas tervikuna sõltub ehitusturul kõik kõigest, tõdes ta.

Ühelt poolt ELi struktuurfondidest rahastatavad infrastruktuuriehitused kohalikest suurt ei sõltu, teisalt järgneb ülejäänud ehitusturul tõus siis, kui üldine majanduslik olukord on paranenud. Kuid traditsiooniliselt saab seda tunda ehitusvaldkonnas alles 9-12kuulise hilinemisega, kuna projekteerimine ja muu kavandamine nõuab oma aja. "See on nii olnud sada aastat ja on nii ka järgmised sada aastat," lisas Otsa.

Ta soovitas endasse uskuda, kuid ka arvestada maailmamajanduse seisu. "Halamine ei aita, küll aga aitab olukorra reaalne hindamine," pani Otsa ehitajatele südamele.

Kommentaarid

Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor

Statistikaameti esitatud 6protsendiline langus teises kvartalis polegi nii hull. Esimeses kvartalis oli langus 5 protsenti. Oleme võrreldes 2006. aastaga paremas seisus. Kui 2007. aasta kolmanda-neljanda kvartali kukkumine oli järsk, siis see aasta algas laugelt ja nii järsku langust enam sel aastal ei tule. Olen optimist ja usun, et selle aasta neljanda kvartali lõpuks on langus umbes 5 protsenti.

Vahepeal oli küll tunne, et nüüd tuleb 10protsendine langus, aga vist ei tulegi.

Riigil on nüüd kasulik ehitada. Ka tuleb euroraha kasutada hoolega ja olla väga haldussuutlik.

Siiski ei suuda mitteeluruumid kompenseerida eluruumide 10-15protsendilist kukkumist. Seevastu infrastruktuuride ehitus on paari protsendiga plussis.

Raske on nüüd väiksematel ja keskmistel ehitusfirmadel, kes peavad töötajaid koondama. Koondada tuleb lähiajal 5000-10 000 töötajat. Firmad, kes teevad töid sees ja väljas, saavad edaspidi ka hakkama. Samas üldehitusfirmasid tekkis buumi ajal põhjendamatult palju.

Raivo Mitt, Kopkop OÜ juhataja

Oleme elamuehituse külmutanud, kuna sellele pole praegu rohkem raha mõtet kulutada. Lisaks hakkavad inimesed elamuehitusele mõtlema alles kevadel. Meie teeme ka nii - eks siis näeb, mis saab.

Suurtel firmadel on praegu paras aeg ehitada, sest materjalid on odavad, ja jääda turu tõusu ootama.

Ehitushinnad on lühikese aja jooksul uskumatult kukkunud. Oleme nendega buumieelses ajas. Samuti on uskumatult palju firmasid, kes võitlevad ükskõik millise töö pärast. Kõigile ei jätku tööd ja kukutakse ära.

Lihtsam on neil, kel on oma ilma konkurendita nišš. Enim on kannatajaid üldehitusfirmade seas.

Autor: Haldusuudised.ee