4. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See, kuidas Venemaa on küberrünnakuid kasutanud erinevatel viisidel, on hoiatus. Eesti oli esimene, kuid mitte ainus. 2008. aastal rünnati Leedut, kui sealne parlament arutas Nõukogude Liidu okupatsiooni kompenseerimise küsimust. Käimas on kübersõda Gruusia vastu,“ loetles Laar.

„Rünnak Gruusia vastu tõestas, et küberrünnakud on moodsa ühiskonna osa, mis ei lõppe, kui me sellele kuidagi ei reageeri,“ lausus Laar, kelle sõnul oli peale küberrünnakuid Eestile veel arvajaid, et see oli ainus ja erakordne kübersõda.

„Gruusias oli kübersõda sõjalise aktsiooni osa, Eestis propagandasõja osa. Gruusia kübersõda algas päev enne Vene vägede sissetungi. Pankade ja veebilehtede vastu tehti keerulisi rünnakud. Näiteks hakati kursse muutma ja Gruusia raha väärtus kukkus. Seda küll märgati ruttu, kuid siit on teistel pankadel õppida. Hiljem rünnati servereid nagu Eestis, kasutusel olid samad meetodid,“ loetles Laar.

„Esimestel päevadel polnud infot, mis Gruusias toimub, kuigi kõik seda vajasid,“ tõi ta välja kõige hullema kübersõjas. „Kahe esimese päeva jooksul sai infot vaid Venemaa kanalitest. Tänu küberrünnakutele oli Venemaa infosõda eriti edukas,“ lisas ta.

Laari sõnul on olukord eriti keeruline, kuna Venemaa valitsus teeb koostööd häkkeritega ja neid ei saa karistada, sest Venemaal ei ole see kuritegu. “Terrorism on terrorism,“ lisas ta, kelle sõnul peab rahvusvaheliselt selle vastu võitlema.

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Heli Tiirmaa-Klaari sõnul on olukord eriti keeruline, kuna puuduvad rahvusvahelised kokkulepped ja eri riikide ja ka ELi seadusandlus on lünklik. „Tavalise sõja pidamiseks on meil konventsioonid, näiteks sõdurid peavad kandma eraldusmärke, kübersõjas ei ole eraldusmärgid nõutud,“ selgitas ta. „Puudub ka kaugus ja ajapiir, küberrünnakud tulevad kiiresti ja kaugelt. Valitsusel on palju väljakutseid. Vähemalt 20 järgmist aastat koostame kübersõja reegleid,“ lisas ta. Nõunik hoiatas, et IT-d ei tohi üle reguleerida ja see peaks jääma innovaatiliseks.

Autor: Haldusuudised.ee