8. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kodanikud peavad tasuma rohkem soojuse ja söögitegemise eest ega saa tarbida teisi teenuseid. Ettevõtetel suurenevad tootmise kulud, millega väheneb märgatavalt Eesti ettevõtete konkurentsivõime nii kodu kui välisturgudel," ütles Kotov.

Kotov märkis, et kui Eesti riik ja Euroopa Liit soovivad oma gaasi ja naftasõltuvust vähendada, peaks aktsiisimaksude ja muude poliitiliste piirangute asemel investeerima hoopiski haridusse ning teadusesse, et mõeldaks välja uusi energiaallikaid. "Usun, et järgmiste valimiste tulemused annavad märku, kas valitsus on ajanud rahvale meeldivat majanduspoliitikat või mitte," ütles Kotov.

Täna on maagaasi aktsiis 0,157 kr/m³ (koos käibemaksuga on aktsiis 0,185 kr/m³). Juba praegu toob see riigikassasse 100 miljonit krooni aastas. Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et ta soovib gaasiaktsiisi tõstmisest juurde saada 300 miljonit krooni, mis teeb aastatuluks 400 miljonit krooni.

"Seega oleks uus aktsiis 0,625 kr/m³, koos käibemaksuga 0,738 kr/m³. Kasv on neljakordne!!! Samas on arutelu all ka käibemaksu tõstmine, mis võib aktsiisi mõju veelgi tõsta. Aktsiisi tõstmise soovi peidetakse Vene vastasuse loosungi taha, kuid ilmselge eesmärk on lihtsalt riigikassa täitmine. Aktsiisi tõstmine ei vähenda Eesti sõltuvust Venemaast, külla aga annab uue hoo majanduslanguse jätkuks," kommenteeris Kotov.

Autor: Haldusuudised.ee