12. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ettevõtluses saab teha investeeringuid ainult siis, kui sul on kasum või pangalaen. Riigil on samamoodi, saab investeerida, kui on, millest teha,“ märkis Sumberg. „Minu mulje on praegu see, et maksutõus on lühinägelik, mille tõttu hakkame konkurentsivõimes kaotama,“

Sumberg rääkis, et poliitikutele loomulikult ei meeldi võrrelda riiki ettevõttega, aga kui inimestele asju lahti seletada, siis Eesti majandust saab tinglikult võrrelda ettevõttega, sest Eesti majandus konkureerib ju teiste majandustega nagu ettevõttedki omavahel. „Ettevõte vaatab möödunud perioodil tehtud vead ja kulud kriitiliselt üle, nii peaks tegema ka riik,“ leidis ta.

Sumberg tõstatas küsimuse, kui efektiivselt ikkagi riigi finantseeritavad organisatsioonid töötavad. Efektiivsus tähendab tema hinnangul seda, et peab väiksema töötundide arvuga rohkem tööd tegema ja selleks, et konkureerida teiste ettevõtetega, peab saavutama võrdväärsel tasemel efektiivsuse. „Loomulikult ei saada efektiivsuses suurt hüpet üleöö – seda peab kogu aeg igas valdkonnas taga ajama,“ toonitas Sumberg, ent efektiivsus ongi see, mille taga kulud on.

Piltlikult on maksutõus Sumbergi sõnul võrreldav sellega, kui riik tõstab makse lühiajalise eesmärgiga saada paika tuleva aasta eelarve, siis ettevõte loodab saavutada samasuguse tulemuse hindade tõstmisega,“ selgitas ta võimalikku reaktsiooni. Sumberg on kindel, et ettevõtte konkurentsivõime saab antud juhul tugeva hoobi. Kui kogu maksutõus läbi läheb, uskus Sumberg, et sel juhul on 2010. aasta eelarvet veelgi raskem paika saada.

Kui rääkida turismist, siis millest Sumbergi hinnangul aru ei saada, on see, et turism on üks ekspordivorme. Sumberg selgitas, et me ei vii mitte oma kaupu välismaale, vaid ostja tuleb siia oma välismaa rahaga ja tarbib seda kaupa siin. Ühesõnaga toimub turismis raha laialijagamine väga paljude valdkondade vahel. „Kui me konkurentsivõimet vähendame, siis ma kahtlustan, et tegelikult see väike 90 mln krooni majutuskäibemaksu raha, mida arvatakse saadavat maksutõusust, on palju väiksem,“ ütles Sumberg.

Selle kohta on Sumbergi sõnul olemas statistika, mis näitab, et 2007. aastal oli turismiteenuste eksporditulu 11,7 mld krooni, mis on miljardi võrra vähem kui aasta eest. „Antud maksutõus annab hoogu juurde sellele, et ta veel kukuks,“ nentis ärimees.

Autor: Haldusuudised.ee