17. september 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sooja hind on maja nägu

Kütuste hinnatõusu aitab maandada erinevate kütteliikide segavalik, küttesüsteemi häälestamine ja kortermaja katuse ning otsaseina soojustamine.

"Eesti jaoks on arvestatavad alternatiivid soojuspumbad ja kohalikust loodusest tulev materjal," osutas ASi Teploimport juht Elvar Alasi lahendustele, kui kütus kallineb nii oma katlamaja kui ka kaugkütte kasutajatele.

Halupuu muudab pelletist kallimaks selle töömahukus. Liiatigi pole mitteautomaatne katel kortermajas mõeldav. Samas kalli voolu peal töötav soojuspump 1 elektri kilovatt-tunni vastu 2-3 kilovatt-tundi soojust.

Seega olemasoleva kütteviisi kombineerimine soojuspumbaga aitaks tema seletusel säästa küttekulusid. Öisel ajal süsteemitemperatuuri automaatne alandamine ja radiaatorite varustatus termostaatventiilidega on vältimatu.

Küttemaailm OÜ juhatuse esimees Frank Õim pidas oluliseks ka keskküttesüsteemi tasakaalustamist, et jagada katlast või kaugküttevõrgust tulev soojus maja peale tõhusalt.

Kui kortermaja puhul tähendab see terve reguleerimisventiilide võrgustiku rajamist, siis eramus piisab ühe katlast väljuva kütteringi ulatuses kõigi radiaatorite järjest koomale keeramisest alates viimasest.

Kortermajas on abiks ka kütte ruutmeetri alusel arvestamise asendamine iga korteri arvesti põhiseks. Nii jäävad ära juhud, kus reisile läinud korteriomaniku akna lahtijäämist peavad maksma kinni ülejäänud majaelanikud.

Energiakonsultatsioonide firma AF-Estivo AS vanemkonsultant Eimar Jõgisu sõnul tuleb teha vanemale majale ka lisasoojustus. Tasuvuse kiiruse ulatuses tuleks alustada katusest, siis võtta ette otsaseinad, siis akendega fassaadid ja alles siis vundament või keldrilagi. Õim omalt poolt leiab, et kui maja lisasoojustamine võib keskeltläbi tasuvaks muutuda alles 30 aasta pärast, siis küttesüsteemi korrastamine võib mõju anda juba kuue-seitsme aastaga.

"Selliste meetmete rakendamisel saab hoone küttekulu vähendada 200-250 kWh/m2 pealt aastas ligi 100 kWh/m2 peale aastas," osutas Õim käegakatsutavale tulemusele. Samas eeldab see hoone ventilatsioonisüsteemi korrastamist.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474