18. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinnas tuginetakse tehnilise järelevalve ameti selle aasta juunis teostatud mõõtmistele, teistes linnades väidetakse, et nende paremust olevat mõõtnud nende tellimusel keegi Eestis tundmatu Soome firma. Mõõtemetoodikat Elisa teiste mobiilsideoperaatoritega kooskõlastanud ei ole, ega ei ole ka avaldanud mõõtmiste tulemusi peale väidete, et Elisa olevat parim.

Elisa väidete alusetust kinnitab ka tehnilise järelevalve amet, kes oma 16. septembri 2008 pressiteates ütleb muuhulgas alljärgnevat: „Mõõtmiste teostamisel on lähtutud sellest, et esitada mobiilsidevõrgu neid parameetreid, mis on tarbijale kõige rohkem huvipakkuvad, mitte ei üritata hinnata, millise operaatori võrk on tervikuna parim.

Sellele viidatakse ka mõõtmiste lõppraportis: „GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku iseloomustada, kuid tehnilise järelevalve amet valis mõõtmisteks neist kolm, mis tavakasutajatele kõige enam kõneainet pakuvad: levi tugevus, kõne hakkimine ja kõnede õnnestumine üldiselt. Tehnilise järelevalve amet rõhutab, et ükski parameeter eraldiseisvana ei iseloomusta seda, millise ettevõtte teenus on parim, vaid esmalt iseloomustab võrku pigem tehniliselt. Kvaliteedi juures mängib rolli ka see, mismoodi on sideettevõte oma võrgu häälestanud ja optimeerinud – ehk tugev levi vm. näitaja ei pruugi alati tähendada head kvaliteeti. Lõppkasutaja seisukohast vaadatuna on teenuse kvaliteet ja selle tajumine väga subjektiivne. Tehnilise järelevalve ameti saadud tulemused näitavad, et teenuse kvaliteedis ei ole mobiilsideoperaatorite lõikes suuri erinevusi. Elisa Eesti AS poolne mõõtmistulemuste üldistamine on tinginud Tehnilise Järelevalve Ameti pöördumise Tarbijakaitseameti poole, kontrollimaks nimetatud reklaami vastavust reklaamiseaduse sätetele, mis käsitlevad eksitava reklaami esitamist tarbijatele.“

EMT on seisukohal, et Elisa poolne süstemaatiline ja sihikindel tarbijate eksitamine levikvaliteedi teemal kahjustab kogu mobiilidesektori mainet, kuid eeskätt Elisa enda oma. Taolised massikampaaniad, mis ei baseeru reklaamis tihti kasutatavatele liialdatud väidetel, vaid väidavad tuginevat objektiivsetel ja neutraalsetel tehnilistel mõõtmistel, ei ole teisi käsitletavad kui tahtlik tarbijate eksitamine ja konkureerivate ettevõtete kahjustamine kasusaamise eesmärgil. EMT loodab, et tehnilise järelevalve ameti poolt esitatud kaebus pälvib tarbijakaitse asjakohast tähelepanu.

EMT strateegiaks on olnud firma asutamisest peale parima leviala ja kvaliteedi pakkumine ning sellest strateegiast kavatseb EMT kinni pidada jätkuvalt. EMT võrk on jätkuvalt parima levialaga ning suurima tihedusega nii linnades kui ka asulates. Kokku on EMT võrgus juba üle 1200 tugijaama, oluliselt enam kui teistel mobiilsideoperaatoritel. Lisaks on paigaldatud hoonetesse üle 1000 repiiteri ehk leviala võimendi, et tagada hea siselevi. EMT on rajanud ka kõige suurema ja tihedama 3G leviala Eestis, kattes kõik suuremad linnad ja maakonnakeskused, ning on jõudnud juba ka suvitusrajoonide katmiseni. Kõige halvema 3G katvusega on Elisa 3G võrk, ulatudes vaid mõnda üksikusse linna.

Erinevalt teistest mobiilsideoperaatoritest ei keskendu EMT vaid linnades leviala kvaliteedi tagamisele, vaid teeb seda üle kogu vabariigi. Millegagi ei ole õigustatud maakondade elanikkonna ignoreerimine ja maanteede ning looduslike vööndite halb katmine. Kvaliteet peab olema tagatud igal pool.

EMT on kõige rohkem leviala kvaliteeti investeeriv mobiilsideoperaator Eestis. Alates 2006. aastast käesoleva aasta lõpuni investeerib EMT parimasse levialasse ning vajalikesse tugisüsteemide ja teenustesse ligi 1000 miljonit ehk miljard krooni. EMT kavatseb intensiivsete investeeringutega jätkata ka järgnevatel aastatel, et välja ehitada kiiret mobiilset andmesidet võimaldab 3G võrk. Seda vaatamata sellele, et EMT on ainsa mobiilsideoperaatorina katnud kogu vabariigi juba EDGE andmesidevõrguga, mis küll 3G-le andmesidekiiruse poolest alla jääb, kuid on siiski ligi neli korda kiirem kui tavaline GPRS andmesideteenus.

Investeeringute ja hoolika võrgu häälestamise kaudu on EMT jätkuvalt hoidnud parimat kvaliteedi, seda nii linnades kui ka maapiirkondades. Mobiilsidevõrgu kvaliteedi mõõtmine on palju keerukam ja töömahukam kui näitajad, mida tihti avalikkusega manipuleerimiseks avaldatakse. Näiteks linna tänaval mõõdetav tugevaim signaal ei pruugi tähendada sugugi seda, et see ka tänavaäärsete hoonete sees tugev oleks. Ent üle 80% kõnedest tehakse siseruumides, mistõttu on kriitiline ka siselevile keskendumine, rajades üha enam tugijaamu otse hoonete sisse ning paigaldades hoonetesse repiitereid.

EMT kasutab linnades ainsana nii 900 kui 1800 Mhz sagedustel toimivat mitmekihilist võrgustruktuuri. Kihtide valikul on teatud minimaalse väljatugevuse tingimuse täitmisel valikukriteeriumiks vaba maht ja kõne kvaliteet. See võimaldab kvaliteeti säilitades kõneliiklust eri kihtide vahel ringi jaotada, jättes sellega vaba mahtu tugevama signaaliga ja hoonetesse sisse leviva kihi jaoks. Lisaks väheneb ka mobiili liikumisel tehtavate kärjevahetuste arv. Lihtsamate mõõtemetoodikate puhul kajastub see keskmise väljatugevuse vähenemises, samas tegeliku tulemina tõstab kvaliteeti nii õues liikumisel kui ka siseruumides. Parimat kvaliteeti kavatseb EMT pakkuda oma klientidele ka edaspidi, seda nii võrgu baasteenustes, innovaatilistes lisateenustes kui ka klienditeeninduses.

Autor: Haldusuudised.ee