2. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ehitusfirmade laienemisvõimalusi uurisid TTÜs 2008. aasta kevadel kaitstud magistritöös “Ehitusettevõtete strateegilised valikud tegevuse laiendamiseks majanduse langusfaasis” Merko Ehituse objektijuht Mihkel Nurm ning SIA Koger ja Partners juhataja Kristjan Mitt.

Nad analüüsisid kolme Eesti kapitalil põhineva ehitusettevõtte strateegilisi valikuid perioodil 1997-2007. Kasutati avalikku infot, peamiselt ettevõtete majandusaasta aruandeid. Esitatud andmete põhjal loodi iga ettevõtte kohta strateegiliste otsuste muster – need olidki aluseks laienemissoovitustele, vahendas juhtimisajakiri Director.

Eesti Ehituse kontsern on kasvanud peamiselt tütarettevõtete grupi laiendamise teel. Kontsern on tegev kolmel geograafilisel turul: Eesti, Leedu ja Ukraina. Tegevuste uurimisel on eristatavad laienemisstrateegiad Eestis ja välisturgudele. Eestis on laienetud peamiselt teisi ettevõtteid omandades, välisturgudele sisenetakse aga ettevõtete asutamise teel.

1. Lähitulevikus nähakse Eesti Ehituse kontsernis kõige suuremat kasvupotentsiaali tütarettevõttel Aspi, millel Nurm ja Mitt soovitavad laieneda ressursside tootmise valdkonda või teede hoolduse sektoris. Arvestades rajatiste ehitusmahtude kasvu Lätis, Leedus ja tõenäoliselt ka Ukrainas, soovitatakse Aspil laieneda aktiivsemalt välisturgudele.2. Eraldi geograafilise laienemisena soovitavad magistrandid Eesti Ehitusel analüüsida võimalusi tegevuse alustamiseks Venemaal, kuhu sisenemiseks on vaja kõigepealt läbi viia siseriiklik laienemine Ida-Eestisse. Arvestades kontserni senist praktikat, tuleks piirkonnas omandada ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev tütarettevõte.

Merko Ehituse kontserni kasvus on erinevalt Eesti Ehitusest olnud suur osa emaettevõtte tegevuse laienemisel. Kontsern tegutseb kolmel geograafilisel turul: Eesti, Läti ja Leedu. Mõlemal välisturul on kontsernil tugev positsioon, tütarettevõtted kuuluvad turuliidrite hulka.

Kui Eesti Ehitus on tegevuse mitmekesistamiseks omandatud teisi ettevõtteid ja hakanud neid kontserni sulandades kasvatama, siis Merko Ehituse emaettevõte on oma tegevuses ise suuresti hajutatud.

1. Merko Ehituse kontserni peamiseks kasvamisvõimaluseks on laienemine uute tütarettevõtete asutamise ja olemasolevate käivete suurendamise teel. Emaettevõtte divisjonide osas tuleb suure tõenäosusega osaliselt ümber orienteeruda väiksemamahulisemate ehitustööde teostamiseks.

2. Kõige suuremat kasvupotentsiaali on näha teedeehituses. Teedeehituse kompetentsi kaasamiseks võiks kaaluda ka väiksemate spetsialiseerunud ettevõtete omandamist ning nende liitmist Tallinna Teede ASiga. Teedeehituse ja -hoolduse segmendi puhul võiks tegevust geograafiliselt laiendada Lätti ja Leetu. Sealsed kontserni tütarettevõtted SIA Merks ja UAB Merko Statyba on tõenäoliselt võimelised sellist tegevuse laienemist vedama.3. Merko Ehitus peab Nurmi ja Mitti arvates aktiivselt otsima võimalusi tegevuse laiendamiseks Balti riikidest välja. Balti riikide majanduse tsüklilisus on sarnane ja ehitusmahtude kasvu võimalused on piiratud. Seega võib keskendumine sisuliselt ühele turule raskendada mastaapse ettevõtte edasist kasvu, tõdesid nad.

Koger Partnerid on aktiivselt tegelenud kontserni tegevusulatuse laiendamisega. Kontsern on tegev kolmel geograafilisel turul: Eesti, Läti ja Bulgaaria. Laienemised uutele turgudele on toimunud hiljem kui konkurentidel, seetõttu pole nendel turgudel veel märkimisväärseid tulemusi saavutatud. Suurem osa laienemistest on teostatud uue ettevõtte asutamise kaudu.

Koger Partnerid kontserni kasv ei ole olnud nii kasumlik kui analüüsitud konkurentidel. Põhjuseks võib magistrantide sõnul pidada laiahaardelist laienemist, mille käigus on ettevõte alahinnanud kulusid tegevuse käivitamiseks uutes valdkondades.

1. Nad leidsid, et Koger Partnerid peaks tugevdama kontserni ettevõtete konkurentsipositsioone ja tegelema ühtse kontserni loomisega.

2. Seetõttu soovitavad nad lähitulevikus suunata põhirõhk tegevustele, mis toetavad tütarettevõtete kasvamist juba valitud turusegmentides ning pigem vältida kontserni täiendamist uute ettevõtetega.

"Kui kõrvutada kirjeldatud laienemisstrateegiaid Eesti ehitusettevõtete tehtud strateegilise valikutega, võib öelda, et need kolm firmat on vähemal või rohkemal määral kasutanud kõiki nelja valikut. Õigel ajal ja julgelt tehtud strateegilised otsused on võimaldanud neil üle elada 1990. aastate lõpus alanud majanduslanguse ja kasvada edukalt järgnenud kiire majanduskasvu perioodil," kirjutasid Nurm ja Mitt kokkuvõtteks.

Autor: Haldusuudised.ee