3. november 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uurimisorgan tunneb huvi Oma Ehitaja vastu

Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin tunnistas Äripäevale, et seoses Taastusravikeskus Estonia juhile Vello Järvesalule esitatud kahtlustusega varade omastamises on uurimisorganid tundnud huvi ka nende firma vastu.

"Kuna on esitatud kahtlustus Vello Järvesalule, siis on igati loogiline, et huvi on tuntud ka ehitaja vastu. Teeme uurimisorganitega igakülgselt koostööd,“ ütles Fridolin.

Oma Ehitaja ehitas riigihanke korras Taastusravikeskuse Estonia saunakompleksi, mis läks maksma kokku 70 mln kr.

„Oma Ehitaja teostas sõlmitud ehituse peatöövõtu lepingu alusel Taastusravikeskus Estonia juurdeehituse ja rekonstrueerimistööd. Lepingu sõlmimisele eelnes nõuetekohane riigihange, Oma Ehitaja täitis kõik lepingulised kohustused korrektselt,“ lausus Fridolin.

Mis puudutab Pärnu linnavalitsuse renoveeritud raehoonet ja Steniardi ning linna vahelist kasutusvalduse tasu, ütles Fridolin, et esialgse lepingu järgi pidi linnavalitsus tasuma 24 kuu jooksul alates juulist 2007 kõik osamaksed.

Fridolini sõnul pöördus linnavalitsus Steniardi poolde mullu novembris, palvega vähendada kasutusvalduse kuumakseid, kuid alates 2009. aastast nägi leping ette kogu võlgnevus koos intresside ja käibemaksuga juba 10,3 mln kr kuutasu.

„Selline lahendus tulenes ühelt poolt Pärnu linna poolt esitatud ettepanekust ja teiselt poolt sellest, et sellisel juhul ei olnud vaja pikendada seatud hoonestusõiguse ja kasutusvalduse tähtaegu ning võlgnevus oleks tasutud esialgse lepingu tähtaegade raames,“ selgitas Fridolin.

Selle aasta juulis esitas linn taas Steniardile taotluse muuta Suur-Sepa 16 puudutavaid lepinguid.

„OÜ Steniard on Pärnu taotluse koos oma koostööpartnerist finantseerijaga läbi vaadanud ning esitanud omapoolse ettepaneku maksegraafiku ja tingimuse osas. Meile teadaolevalt ei ole Pärnu linn teinud veel lõplikku otsust, sest volikogu pole 2009.a eelarvet kinnitatud. Pole mingit alust eeldada, et asi peaks minema lepingu lõpetamiseni ja kogu võlgnevuse kohese sissenõudmiseni,“ rääkis Fridolin.

Kuidas esialgne Pärnu linnavalitsuse hoone rekonstrueerimise hind, mis ulatus koos parkla, käibemaksuga kokku ligi 61 mln kroonini, tõusis 84,4 mln kroonini?

„Läbirääkimiste käigus, mida peeti mõlema pakkumisel osalenud ettevõttega, täpsustusid linna soovid ja vajadused ning vastavalt sellele tuli pakkujatel ka oma lõplikes pakkumistes arvestada täpsustatud lähteülesandega,“ selgitas Fridolin.

„Kõige olulisemat mõju hinnale avaldas siseviimistluse taseme tõstmine, lisandus jahutuse väljaehitamise kohustus päikesepoolsetes ruumides jne. Samuti lisati hankija soovil 5% kulude reserv, mida oli hiljem võimalik kasutada ettenägematute kulude või hankija täiendavate vajaduste katteks. Lõplike pakkumiste esitamisel oli OÜ Steniard pakkumise maksumus üle 3,5 mln krooni odavam teisest esitatud pakkumisest, mille tulemusel kinnitas linnavalitsus oma korraldusega OÜ Steniard pakkumise võitjaks.“

Fridolin lisas, et pakkumist viis läbi Pärnu linna majandusosakond ja linnavalitsuse moodustatud spetsiaalne komisjon, kellega toimusid ka läbirääkimised vastavalt ettenähtud korrale.

Mis puudutab spordihalli ehituse maksumuse tõusu 100 mln 131 mln kroonile, siis Fridolini sõnul teadsid pakkujad, et volikogu on seadnud ehituse maksumuseks 100 mln piiri.

„OÜ Steniard oli teadlik Pärnu volikogu otsusest, mis sätestas linnavalitsusele õiguse võtta rahalisi kohustusi 100 mln krooni ulatuses, kuid pakkumiste tegemisel puudus pakkujatel vajadus ja võimalus selgitada, kuidas pakkumise korraldaja seda volikogu otsust kavatseb tõlgendada. Ehitushind eraldi ei olnud sellel konkursil hindamiskriteeriumiks, seega puudus pakkujatel ka huvi ehitusmaksumuse kui eraldiseisva hinnakomponendi osas. Pärast lõplike pakkumiste avamist ja tulemuste selgumist oli hankija otsustada, kas projektiga jätkatakse või mitte ja milliseid otsuseid jätkamiseks vaja on. Need protsessid ei ole kuidagi seotud pakkujate tegevusega. OÜ Steniard osales nimetatud pakkumisel võrdsetele alustel kõigi teiste pakkujatega ja me ei saa kuidagi kommenteerida kohaliku omavalitsuse otsuste tagamaid,“ selgitas Fridolin. „Nii Steniard kui ka teised pakkujad lähtusid oma pakkumiste koostamisel pakkumuse kutse dokumentidest (eelkõige ehitusprojektist) ning võimalikest finantseerimistingimustest. Nendest dokumentidest lähtudes esitatud pakkumiste lõplikud maksumused koos intresside ja käibemaksuga ei mahtunud 100 mln krooni piiridesse,“ ütles Fridolin.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474