„Praegu on alles kaalumisel, kas saadame materjalid seisukohavõtmiseks prokuratuurile või andmekaitseinspektsioonile“ ütles kapo pressiesindaja Andres Kahar aripaev.ee-le ning lisas, et ei kiida heaks sellist käitumist, kus asutus otsustab dokumendile piirangu seadnud asutuse nõusolekuta hinnata dokumentide sisu piirangut mitteväärivaks.
„Meie uurimisalluvusse sedasorti rikkumiste menetlemine ei kuulu,“ selgitas Kahar ning lisas, et hiljemalt mõne päeva jooksul saab täpselt selgeks, mida kapo otsustas.
„Ma arvan, et kui on rikutud seadust, kui on sellised kahtlused olemas, tuleks seda menetleda nii nagu seadus ette näeb. Linnavalitsus sedasorti institutsioon ei ole, kes saaks väärtegusid menetleda,“ vastas Kahar aripaev.ee küsimusele, kas linnavalitsuse sisejuurdlusest antud juhul ei piisa.
Kahar kinnitas, et tegemist on väärteomenetluse valda kuuluva juhtumiga ning selle eest nähakse ette karistusena rahatrahv või hoiatusmenetlusega.
Äripäeva eksperiment tõestas ametnike lohakust delikaatsete dokumentidega. Lausa seadusevastaselt tegutseb Tallinna linnavalitsus, kust õnnestus hõlpsalt Kapo salastatud maadevahetuse kriminaalasja puudutav dokument saada. Esitades kümmekond teabenõuet, jõuab Äripäeva kaks dokumenti kaitsepolitsei range märkega, mille järgi ei tohi võõrad silmad neid pabereid vastavalt enne 2012. või 2018. aastat näha. Tegemist on süstemaatilise lohakusega, kuna dokumentide väljaandjateks olid kaks eri struktuuriüksuse ametnikku: linnakantselei üldosakonna juht Anne-Mari Vunder ja Tallinna linnaplaneerimisameti juhi abi Tiina Vest.
Autor: Haldusuudised.ee