Pankrotiavaldus enne, siis kinnisvara müüki

Makseraskustes ettevõtte juhatusel tuleks
enne kinnisvara sundmüüki ja maksukohustuse hüppelist suurenemist
pankrotiavaldus kohtusse viia, sest üle 20päevane viivitus võib kaasa tuua
kriminaalvastutuse.

Ettevõtete kinnisvara sundmüügid sagenevad, kuid ilmselt annavad vaid vähesed firmajuhid endale aru, et pärast vara sundmüüki tuleb neil deklareerida käibemaks ning tasuda see rahast, mida tegelikult pole ega ka tule.

"Turul on näha tendents, et äriühingud ei suuda oma kinnisvara realiseerida või realiseerivad seda kohtutäiturid. Äriühingud arenesid tõusu ajal kiiresti, unustades ära oma riskide hindamise ja pädeva õigusabi kasutamise," rääkis Põhja maksu- ja tollikeskuse sissenõudmise osakonna talitusejuhataja Tanel Ermel. "Ja kuna nad pole õiguslikele aspektidele piisavalt tähelepanu pööranud, võtavad pank ja teised võlausaldajad vara käest ära, või tuleb maksta liiga suuri intresse," tõdes maksude sissenõudja.

Makseraskustesse sattunud ettevõte peaks praegu püüdma saneerida pankrotiprotsessi raames, mis peatab kõigile võlgadele arvestatavad intressid ning täitemenetlused. Maksuhalduri praegune kogemus näitab aga, et pankrotiavalduse esitamist lükatakse viimase võimaluseni edasi.

Tasub meeles pidada, et neis äriühinguis, mis on põhja läinud ja mille vara on juba realiseeritud, maksuameti sissenõudmisprotsess jätkub. "Kui maksejõuetus on kätte jõudnud, võiks juhtkond algatada pankrotimenetluse. Inimeste teadmatus selles, millal nad peaksid otsustama äritegevuse lõpetada, ei vabasta neid vastutusest."

Teatud juhtudel lähevad võlad üle ka maksejõuetu firma järglasele. Kõige kurvem on aga ettevõtte juhtkonna tegevusetus, märkis Ermel.

Eesti seadused võimaldavad ettevõtte juhatuse koguni kriminaalvastutusele võtta ja kuni aastaks vangi pista, kui nad viivitavad pankrotiavalduse esitamisega üle 20 päeva ja mõnele võlausaldajale sundmüükidega märkimisväärset kahju põhjustavad.

Võrreldes 2004.-2007. aastaga annavad äriühingud üha enam pankrotiavaldusi kohtusse ka siis, kui neil on veel vara alles, tõdes Ermel. See tendents näitab tema sõnul selgelt, et ettevõtjate teadvus maksejõuetuse ja riskide kohta hakkab selginema.

Selle aasta kümne kuuga on Põhja maksu- ja tollikeskusse laekunud 748 maksuvõla ajatamise taotlust, mis on võrreldes 2007. aasta sama perioodiga 269 võrra enam.

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised