3. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Lubamatute üksikotsuste praktika varjus on täiesti põhjendamatu kaitseministeeriumi keskmistatud palgapoliitika eriliselt kriitiline väljatoomine. Kaitseministeerium pole kuidagi privilegeeritud; praktikas kehtib keskmine, kõiki väljamakseid arvestav palgatase, mis vastab ministeeriumide keskmisele tasemele. Vastav analüüs on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehelt.

Avaliku teenistuse palgasüsteem tervikuna niisugusel kujul nagu ta täna toimib, on kasutusel olnud juba viimased kümme aastat ning on oma olemuselt läbipaistmatu ja aegunud, mistõttu ka kuritarvitustealdis.

Nii on näiteks kantslerite seadusjärgne kõrgeima ametniku astmetasule vastav ametipalk 25 000 krooni kuus ja tegelik seaduslikele nippidele tuginev lõpptöötasu 55 000-65 000 krooni kuus (millele lisandub sõltuvalt ministeeriumist tasu "lisa"töö eest nõukogudes), siis selline olukord on otse öeldes amoraalne ja lubamatu.

Ka kaitseministeeriumi tänane töötasupraktika on praeguse palgasüsteemi vili. Ilmselt mitte ainult ministritel pole olnud kohati piinlik kirjutada alla „juriidiliselt korrektsetele töö-, palga ja preemialepingutele“, ent ilma kujunenud riiklikku süsteemi muutmata pole seni kellelgi alternatiivi.Samas jääb palgapoliitika alati osaks personalipoliitikast, mille põhimõttelised alused peavad olema sätestatud avaliku teenistuse seaduses. Tulemustasu maksmine ministeeriumites pole häbiasi kui see toimub läbipaistvalt, vastavalt palgajuhendile ja inimeste töötulemustele. Inimesed, kes saavad hakkama tavapärasest olulisemate töövõitudega, väärivad ka oma juhtide vastavat tähelepanu,” kommenteeris Aaviksoo Eesti Päevalehes 3. detsembril ilmunud artiklit „Kaitseministeeriumi ametnike ennastületav töö tõi kõigile preemiad“.

Autor: Haldusuudised.ee