9. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meie selge hinnang järgmise aasta kohta on see, et majanduslangus tuleb oluliselt sügavam, kui on prognoositud, ja me ei välista, et lähiaastate perspektiivis on majanduslangus kuni 15 protsenti. Me ei näe ka väga kiire paranemise lootust,“ nentis Kriis.

Isegi kui globaalses kontekstis võib ennustada, et asjad pöörduvad paremuse poole, on Eesti riik tööandjate hinnangul selles järjekorras ilmselt viimasel kohal, kelle juurde investeeringud jõuavad. „See väljavaade on suhteliselt pessimistlik ja me ei pea põhjendatuks alampalka tõsta olukorras, kus reaalpalk suure tõenäosusega hoopis langeb,“ ütles Kriis.

Kui suureks see langus kujuneb, oleks Kriisi sõnul kohvipaksu pealt ennustamine, kuid fakt on see, et raha tööjõuturule rohkem juurde ei tule ning seega on finantseerimisel lagi ees. Sisuliselt tähendaks alampalga tõstmine seda, et ettevõtjad oleksid siis sunnitud olemasolevat palgafondi madalapalgaliste kasuks ümber jaotama.

See otsus lööks bumerangina ettevõtjaid, kes oleksid siis sunnitud alampalga tõstmiseks kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate palganumbrite kallale minema, mis võib tuua hoopis vastupidise ja hullema efekti – soovist hoida võtmespetsialiste võib asi lõppeda hoopis suurema arvu madalapalgaliste töötajate koondamisega. „Arengu mõttes olulisematest inimestest ei soovita kindlasti kergekäeliselt loobuda. Tootmist on võimalik vajadusel koomale tõmmata, efektiivsemaks muuta või mida iganes, aga raha kuskilt tööturule juurde tulemas ei ole,“ rõhutas Kriis. „Kuna rahamass tööturul majanduslanguse tõttu väheneb, ei näe me mingit šanssi, et raha palgatõusu jaoks kuskilt juurde tekiks. Pankades keeratakse järjest laenukraane kinni, sisenõudlus on praktiliselt olematu,“ loetles Kriis palgatõusu takistavaid asjaolusid.

Tema sõnul oleks ka äärmiselt negatiivne signaal, kui üldise kokkuhoiuretoorika valguses tõstetaks korraga kõigi asjaolude kiuste ning igasuguse põhjuseta alampalka. Kriis märkis, et alampalga kasv on niigi suhteliselt kiirem olnud - selle aasta alampalga tõus oli näiteks 21 protsenti, samal ajal kui keskmine palk kasvas vaid 14 protsenti.

Kas 16. detsembril toimuvatel järgmistel läbirääkimistel ametiühingutega kompromiss leitakse, ei tahtnud Kriis ennustada ja ütles, et olukorra lahendamise võti seisneb praeguseks kardinaalselt muutunud majandusolukorra teadvustamises.

„Ametiühingud on ise ootused nii kõrgeks kruvinud, aga me ei saa lihtsalt heast peast nendega kaasa minna. Nad peavad ise oma liikmeskonnale selgitama, milles tegelik olukord seisneb, see ei ole ainult meie töö. Kui küsitakse palgatõusuks nii suuri numbreid ja tegelikult on küsitud võimatuid asju, siis tuleb nende ootuste juhtimise eest ka vastutada,“ märkis Kriis.

Ametiühingute soov oli tõsta alampalga piir alates järgmise aasta 1. jaanuarist 5000 kroonini.

Eelmisel aastal jõuti alampalga tõusus kokkuleppele juba 21. novembril.

Autor: Haldusuudised.ee