15. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teadlase kinnitusel tähendaks näiteks kümneprotsendine majanduslangus perede elatustaseme kukkumist paari aasta tagusele ajale ning ka siis tuldi eluga toime, vahendasid "Aktuaalset kaamerat" ERR Uudised.

Kõigi perede elujärge aastatel 2003 kuni 2007 uurinud Ene-Margit Tiit ütles, et seda analüüsi oli lausa lust teha, sest näitajad olid ülimalt positiivsed. Kui inflatsioon maha arvata, kasvasid tulud keskmiselt 63%.

"Kõigi perede käsi käis hästi. Ühest küljest elati sel perioodil igal aastal nii hästi, nagu pole kunagi varem elatud," rääkis professor Tiit. "Peale selle ka elujärg paranes nii kiiresti, nagu pole kunagi varem paranenud. Kõige paremini elasid need pered, kus oli töötajaid," rääkis Tiit.

Professor Tiit rõhutab aga, et tänu perepoliitilistele meetmetele, eriti vanemahüvitisele, kosusid üsna samal tasemel ka need pered, kus palka sai üks vanem ja peres oli kaks või kolm last.

Professor Ene-Margit Tiit võrdleb perede heaolu kasvu trepist ülessammumisega, kus nüüd tuleb kas mingile astmele seisma jääda või paar astet allapoole laskuda, näiteks 2006. aasta tasemele.

"See treppi mööda sammukese võrra tagasi astumine ei tähenda peredele mingit katastroofi, vaid võib-olla hingetõmbamist ja edaspidi jälle tõusuvõimalust," arvas professor.

Eestis on laias laastus 550 000 leibkonda. Kuigi leibkonna hulka loetakse ka üksinda elav inimene, moodustavad enamiku siiski pered, kus on kasvamas ka lapsed.

Autor: Haldusuudised.ee