Järgneb intervjuu Jüri Tiitusega.
Keda näeksite ise linna osaluse ostjana?
Ideaalne ostja on investor, kes omab golfiväljaku arenduse ja käigushoidmise kogemust. Puhtakujuline finantsinvestor vaatab asju liiga pragmaatiliselt ja see ei pruugi just esimestel aastatel olla väljaku arenduse ja turunduse seisukohalt kõige parem. Kombinatsioon mõlemast annaks maksimumi.
Kui tõenäoliseks peate, et ostja on keegi tänastest aktsionäridest?
Tänaste väikeaktsionäride hulgas on palju tublisid ja edukaid inimesi, kuna aga küsimärke on tuleviku suhtes palju üleval ning majanduslangus ei ole jätnud kedagi puutumata, siis on vaoshoitus täiesti mõistetav. Golfimängijate jaoks on tegemist emotsionaalse ja lisafinantseeringuid vajava projektiga. Lisaks on tänaseni ebaselge, milline mõju on golfiväljaku jaoks olulise klubihoone uue võimaliku omaniku äriplaan.
Mis juhtub, kui sobivat pakkumist ei tehta, kui jätkusuutlik golfifirma hetkel on?
Golfiväljak avati täismahus 20. augustil 2008, seega meil pole veel ühtegi täishooaega ja seetõttu ei tahaks kohvipaksu pealt ennustada. Äriplaani järgi on
tuumikaktsionär äriplaanis arvestanud sellega, et kuni 2011. aastani tuleb keskuse käigushoidmisele peale maksta. Küsimus on ainult, kui palju...
Kes on teiste Eesti golfiväljakute tuumikomanikud?
Kuressaare golfiväljaku tuumikomanik on Kuressaare linn ja see on olnud ka taotlus selle mõtte algatamisest rohkem kui viis aastat tagasi. Äriplaan oligi selliselt tehtud, et tänu linna osalusele oli tagatud ka kogu kompleksi väljaarendamine kindla tähtaja jooksul. Linna plaan oligi väljuda, kui kompleks valmis, ajastuse tingis muutunud majanduskeskkond. See on eestis unikaalne mudel, kõik ülejäänud Eesti golfiväljakud on eraomanduses. See on ka loogiline, sest Kuressaare väljaku alused maad olid linnale kuuluvad, kõik teised väljakud on aga ehitatud valdavalt eramaadele.
Munitsipaalväljakud on väga populaarsed Skandinaavias ja Briti saartel, kus enamustel omavalitsustel on oma väljak ja see näitab tervet ja tugevat ühiskonda, sest inimesed kes golfimänguga tegelevad, elavad oma eakaaslastest keskmiselt ca neli aastat kauem. See on teaduslikult tõestatud fakt ja on kaalukas argument ka rahva tervise seisukohalt, mis pole omavalitsustele vähetähtis.
Autor: Haldusuudised.ee