”Väiksemat kahetoalist korterit, mille üldpind on 47,8 m²”, taotleb koguni 178 inimest,” ütles abilinnapea Eha Võrk. ”Paraku on seda tüüpi kortereid üksnes viis. Seega on laekunud 35,6 taotlust iga sellise korteri kohta!”
Võrgu sõnul näitab praegune taotluste seis, et mida suurem korter, seda vähem taotlusi. Vastavat tüüpi korterite ja neile tehtud taotluste arve võrreldes ilmneb, et kõige väiksem on nõudlus suurimate kolmetoaliste, 82 m² korterite järele – 26 taotlust 25 korterile.
”Noorte perede elamispinnamure on tohutult suur, mis on praegust karmi majandussurutist arvestades ka igati mõistetav,” nentis Võrk. ”Väga palju on korteritaotlejate seas üksikemasid.”
Võrgu sõnul ei maksa neil, kes seekord soodsast üürikorterist ilma jäävad, meelt heita. „Järgmised sadakond korterit valmivad ja lähevad jagamisele juba järgmise aasta algul ning eelisjärjekorras just neile, kes on juba avalduse esitanud,“ ütles abilinnapea.
Lähiaastail on plaanis juurde ehitada kuni 1000 munitsipaalkorterit.
Teise elamuehitusprogrammi põhimõtete järgi saavad linnalt korteri üürile võtta rahvastikuregistris Tallinna elanikuna arvel olevad noored pered ja linna sotsiaalsfääri toimimiseks vajalikud töötajad nagu lasteaednikud ja õpetajad, hoolekandeasutuste töötajad, muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajad, õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad, Tallinna linna teenindavad politseinikud ning päästjad.
Autor: Haldusuudised.ee